Kadri Liik
Autor
Kadri Liik
Diplomaatia endine peatoimetaja
Teemad:
Viimati uuendatud: 10. mrts 2014, 10:05

Mõnedki rahvusvahelise elu päevasündmuste järgijad võivad veebruarikuu Diplomaatiat käes hoides imeks panna või koguni pahandada - et kus on siis Iraagi valimised? Miks ei kirjutata jaanuarikuu olulisimast maailmasündmusest?

Nr 17 • Veebruar 2005

Kui käisin möödunud aasta veebruaris üle hulga aja kord Kiievis, siis nägin seal nii mõndagi tuttavlikku. Lennujaam, kus olid tigedad miilitsad, umbusklikud ja umbkeelsed piirivalvurid ning nahaalne taksomaffia meenutas muidugi NSV Liitu. Linnapilt koos kõigi oma maapealsete ja maa-aluste ostukeskustega meenutas aga kapitalismiajastu Moskvat.

Nr 16 • Jaanuar 2005

Just siis, kui paistis, et maailm hakkab korda saama - Nõukogude Liidu nime kandnud suur eksitus oli rännanud oma ärateenitud kohale ajaloo prügikastis -, just siis läks maailm uuesti ja teistmoodi sassi. Päeval, mil Boeingud lendasid Maailma Kaubanduskeskusse, oli ilmselt kõigile selge, et ennustatud ajaloo lõppu, liberaalse demokraatia võidust tingitud rahuaega niipea ei tule. Selle asemel leidsime end uuest maailmast, kus igasugused piirid olid muutunud segaseks ja suhteliseks asjaks.

Nr 15 • Detsember 2004

Kui novembrikuu Diplomaatia teie lugemislauale jõuab, siis peaks uue Ameerika presidendi nimi juba mitu päeva teada olema. Minule aga, kes ma esmaspäeval enne numbri trükkisaatmist neid ridu kirjutan, on see veel mõistatus. Niisiis on Diplomaatia seekord sattunud ajastamise ohvriks: pole mõtet kirjutada sellest, kes valimised võiks võita, sest teie teate vastust juba niigi.

Nr 14 • November 2004

Seekordses Diplomaatias on juttu Venemaast ja Ukrainast. Venemaast teadagi miks: Beslani pantvangikriisi koledus šokeerib maailma siiani; president Putini vastus sellele - demokraatliku rahvaesindajate valimise vabaduse piiramine, sisuliselt peaaegu likvideerimine - hakkab mõju avaldama alles tasapisi, selle kõiki resultaate ei näe me enne, kui pärast järgmisi duumavalimisi 2007. aastal.

Nr 13 • Oktoober 2004

Kas mäletate, millest kõik algas? Muidugi, fosforiidist. Lisaks muinsuskaitseliikumisest ja loomeliitude pleenumist. Võib öelda, et just nendest sündmustest said Eesti välispoliitika ja diplomaatia oma sisulise alguse. Kuigi üldiselt diplomaatiat defineeritakse kui riikidevahelist suhtlust, mis toimub rahumeelseid vahendeid kasutades, ei ole tegelikult diplomaatiaks riiki ilmtingimata vaja. Sageli on vastupidi: just riigi loomise või saamise jaoks on vaja diplomaatiat. Diplomaatia võib olla enne riiki ja jääda pärast riigi kadumist - nagu Eesti hästi teab.

Nr 12 • September 2004

Gruusias Venemaa rikkus reegleid, aga ei vaidlustanud neid. Ukrainas esitab Moskva selge väljakutse kogu külma sõja järgse Euroopa korra põhiprintsiipidele.

Nr 127 • Märts 2014

Kuidas suhtuda, kui õiged asjad juhtuvad valedel põhjustel?

Nr 86 • Oktoober 2010

Lääneeurooplastele on Eesti Vene-probleemi mõnigi kord raske seletada - sel lihtsal põhjusel, et Venemaa, mida kogeme meie ja Venemaa, mida kogevad nemad, on nii erinevad.

Nr 74/75 • November 2009

Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.

Nr 21 • Juuni 2005

Eesti-Vene suhetes võib leida kaks selle aastaga kristalliseerunud tendentsi. Kumbki pole meile soodne, mõlemad tõotavad aga kujuneda pikaajaliseks.

Nr 27 • Detsember 2005

Valimisi ootaval Venemaal ei ole muutustest huvitatud ei eliit ega ühiskond, ent muutused tulevad peaaegu vältimatult.

Nr 48 • September 2007

Meil on vaja rahulikku ja kainet arutelu selle üle, kas ja kuidas on Venemaa meile ohtlik ning mida tema naabrus ja ühine ajalugu meile tegelikult üldse tähendavad.

Nr 100 • Detsember 2011

Kadri Liik meenutab terrorismi enne Al-Qaedat.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Kas Venemaa on demokraatlik riik? Mil määral ja mis suunas on ta muutunud, võrreldes Nõukogude Liidu ajaga? Kuhu ta edasi liigub?

Nr 3 • Detsember 2003

Poliitiline reisikiri Abhaasiast.

Nr 24 • September 2005

Kas praegune Iraak on rohkem nagu sõjajärgne Bosnia või nagu sõjaeelne Jugoslaavia? Pigem tasuks Läänel need ise ennast täitma kippuvad ennustused esialgu peast visata ja töötada selle nimel, et Iraagile ühtse riigina eluvõimalus anda.

Nr 33 • Mai 2006

Ma jõuan kohale 61 aastat, kolm kuud ja 50 minutit pärast pommi lõhkemist. Kõigepealt sõidan bussiga õigest kohast mööda. Siis trammiga tagasi. Nagasaki trammid tunduvad kuidagi lõbusalt vanamoodsad, lahtised ja kolisevad. Neis oleks nagu alles midagi tollest vanast Nagasakist, mis oli Jaapani kõige avatum ja eurooplasterohkem linn.

Nr 41 • Jaanuar 2007

Jaapani kirdetipp tundub seal seisjale kui maailma lõpp. Paremat kätt on Vaikne ookean, vasakul Jaapani meri, selja taga kitsas neem, mis viib tagasi Hokkaidole. Otse ees aga paistab paar tühja tuulist heinast maalappi. Need on Habomai saared, vaidlusaluste Põhjaterritooriumide väikseimad tükid – nii kutsutakse neid Jaapanis – ehk Lõuna-Kuriilidest, nagu öeldakse Venemaal.

Nr 41 • Jaanuar 2007

Venemaa praegusel poliitilisel ja majanduslikul arenguetapil ei ole meil vaenlase kuju mitte millekski vaja, kinnitab Venemaa ekspeaminister intervjuus Kadri Liigile.

Nr 83/84 • August 2010

Diplomaat Robert Cooperi on nädalakiri The Economist tituleerinud Briti välisministeeriumi litsentseeritud mõtlejaks. Tema esseed, mis nüüd on Fontese kirjastatuna saadaval ka eestikeelses raamatus "Riikide murdumine. Kord ja kaos 21. sajandil", kuuluvad paljude ekspertide arvates samasse kategooriasse Samuel Huntingtoni ja Frances Fukuyama krestomaatiliste tekstidega.

Nr 14 • November 2004

Äpardunud riikide jaluleaitamine kujuneb rahvusvahelises elus järjest domineerivamaks teemaks. Kuidas seda teha? Millised meetmed toovad edu, millised mitte, sellest räägib intervjuus Diplomaatiale Rootsi ekspeaminister Carl Bildt.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Lähinädalatel ilmub Varraku kirjastatuna eesti keeles Anne Applebaumi “Gulag”, raamat, mis on maailmas leidnud tunnustust kui nõukogude repressiivaparaadi olemust käsitlev esimene põhjalik tänapäevane uurimistöö. Diplomaatia intervjueeris autorit.

Nr 20 • Mai 2005

Janusz Bugajski: Läänel jääb Venemaa mõistmisest vajaka

Nr 20 • Mai 2005

Kõik kümme praeguseks NATOga liitunud Ida-Euroopa demokraatiamaad on oma teel NATOsse saanud nõu, abi, õhutust ja õpetussõnu mõjukalt USA vabariiklaselt Bruce Jacksonilt. Intervjuus Diplomaatiale räägib Jackson praegu reformi teel olevate niinimetatud kolmanda laine riikide muredest ja väljavaadetest.

Nr 24 • September 2005

Chris Patten tõdeb, et Euroopa Liit pole superriik, mistõttu selle ühtne välispoliitika on paratamatult piiratud loomuga, ent paremate liidritega võiks ikkagi saavutada märksa rohkem.

Nr 26 • November 2005

Intervjuus Diplomaatiale meenutab president Toomas Hendrik Ilves, kuidas 20 aastat tagasi haripunkti jõudnud laulev revolutsioon paistis piiri taha ning mismoodi maailm selle vastu võttis.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

Angela Merkeli näol on Euroopa saanud võimsa tähe, Gordon Brown on huvitav, kuid Euroopa-skeptiline, Sarkozy aga kergekaaluline näitemängutegija, räägib intervjuus Diplomaatiale staažikas Euroopa poliitika vaatleja Peter Ludlow.

Nr 48 • September 2007

Robert Kagan soovitab suhtuda Iraani nagu kunagi NSV Liitu: pidada tuumaküsimustes läbirääkimisi, rünnata aga režiimi raadiosaadete, dissidentide toetamise ja teiste vanade tuttavate võtetega.

Nr 29 • Veebruar 2006

Filosoof Igor Tšubais oma nooremast vennast Anatolist kaugelt ambitsioonikam: kui Anatoli eesmärk on Venemaast turumajanduslik riik teha, siis Igor otsib Venemaale ideed.

Nr 38 • Oktoober 2006
Fiona Hill ja Clifford G. Gaddy. Mr. Putin. Operative in the Kremlin. Brookings Institution Press, Washington DC, 2013. 389 lk.

Kes on Putin? Täna vist võib vastuse juba anda: ta on kauaks ametisse jäänud riigijuht, kellest tema rahvas vaikselt, aga vääramatult mööda kasvab.

Nr 116 • Aprill 2013