Jäta menüü vahele
Rubriik

Arvustus

Filtrid:

Hiina viimane võitlus uue maailmakorra kehtestamise nimel

Mõttekoja Project 2049 juhtivteaduri Ian Eastoni värskelt ilmunud raamat „The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy“ („Viimane võitlus: lahates Hiina globaalset strateegiat“) tutvustab lugejale Hiina poliitilise ladviku ja kommunistliku partei esimehe Xi Jinpingi mõttemaailma ning nägemust maailma tulevikust.

Nr 210 • September 2022

Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade

Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.

Nr 209 • Mai 2022

Musta laine lätetel: kuhu viivad vihkamisühiskonna jäljed?

Kim Ghattase „Musta lainet“ maksab lugeda eelkõige seetõttu, et autor lähtub islami maailma analüüsimisel selle sisemisest loogikast, mitte suhtest Läänega. Ta ei pea sunni/šiia vastasseisu paratamatuseks ega arva, et kõiges halvas on süüdi Iraan. Ta usub, et üksikisiku – näiteks ajakirjanik Jamal Khashoggi – vastuhakul on mõte: nendest ja neile ta kirjutabki.

Nr 208 • Veebruar 2022

Afganistani ajalugu riimub

Ajalugu mõjutab tänapäeva igal pool maailmas, kuid mõnes paigas on see mõju iseäranis tuntav. Afganistan on kindlasti üks neid riike, mille kohta kehtib William Faulkneri kuulus ütelus: „The past is not dead. It’s not even past.” (“Minevik ei ole surnud. See ei ole isegi veel minevik.”)

23. november 2021

Saksamaa Vene-probleem: kas parimad sõbrad või verivaenlased?

John Lough’ raamat „Saksamaa Vene-probleem“ kutsub lugejat tutvuma Saksa-Vene suhete keeruka maailmaga, mille minevik on täbar, viimased aastad katsumusi täis ja tulevik ebakindel.

Nr 207 • November 2021

„Rass“ ja diplomaatia

Kas „rassil“ on roll diplomaatilises suhtluses? 1995. aastal Oxfordi ülikoolis kaitstud doktoritööl põhinevas raamatus lahkab autor Naoko Shimazu diplomaatilise suhtluse näidet, mil „rassil“ oli roll.

Nr 206 • August 2021

Isepäise presidendi vastuoluline Leedu välispoliitiline pärand

Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professorilt Tomas Janeliūnaselt selle aasta algul ilmunud e-raamat vaatleb Leedu endise presidendi Dalia Grybauskaitė (2009–2019) välispoliitilist pärandit „väikeriigi“, „Balti riigi“, „Leedu välispoliitika“ ja „Grybauskaitė kui presidendi“ vaatenurkadest. Need ei pruukinud aga Grybauskaitė-aegses välispoliitikas alati ühilduda.

Nr 205 • Mai 2021

Demokraatia taastamine Lääne-Euroopas

Demokraatliku riigikorra ülesehitamine, veel enam aga taastamine, on igale totalitaarses riigis elanule südamelähedane teema. Mäletan ülikooliajast, millise huviga sai loetud Rein Taagepera artikleid, kuidas demokraatia taastati diktatuurijärgses Lõuna-Euroopas: Hispaanias, Portugalis, Kreekas. Sellest ajast möödunud 30 aastat oleme Eestis, nagu kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, saanud ise demokraatliku ühiskonna ehitamisega praktikas tegelda.

Nr 205 • Mai 2021

Pilguheit ÜRO Julgeolekunõukogu kulisside teha - kuidas saavutada eesmärk

Samantha Power oli aastail 2013–2017 USA suursaadik ÜRO juures New Yorgis. Tema eri ameteid hõlmavas karjääris on kesksel kohal inimõiguste kaitse ja massikuritegude ennetamise poliitika. Ta oli sõjareporter Jugoslaavia sõja ajal Balkanil.

Nr 204 • Veebruar 2021

Millest koosneb õnn?

Žadan. Esimene kohtumine toimus Vostok-SOSi sünnipäeval 2018. aasta mais Kiievis, kohalikus Telliskivi Loomelinnakus toimunud üritusel, kuhu kodanikuaktivistid olid kogunenud tähistama Ukraina humanitaarabi organisatsiooni sünnipäeva.

Nr 204 • Veebruar 2021

Demokraatia langus ja tõus

Pealtnäha on David Stasavage’i 2020. aastal ilmunud „Demokraatia langus ja tõus” („The Decline and Rise of Democracy: A Global History …

Nr 203 • Detsember 2020

Kuidas mõista Hiinat?

Šveitsi ja prantsuse sinoloogide nägemused

Nr 202 • Oktoober 2020

Liberaalse korra valemälestus

Liberaalse korra valemälestus ja igatsus reeglitepõhise maailmakorra järele on Patrick Porteri samanimelise raamatu (“False Promise of Liberal Order”) kriitika fookus. …

Nr 202 • Oktoober 2020

Väikeriigid maailmakaardil – enamus, mis on vähemuses

2020. aasta koroonakevade keskpaigas ilmus kirjastuselt Edward Elgar Publishing Anders Wiveli ja Godfrey Baldacchino toimetatud „Handbook on the Politics of …

Nr 202 • Oktoober 2020
George Friedmani raamatu "Tulipunktid. Euroopa küpsev kriis"

Loits hukkuvast Euroopast

Eelmisel aastal ilmus eesti keeles raamat „Tulipunktid. Euroopa küpsev kriis“ George Friedmanilt* (originaal 2015).

Nr 199 • Aprill 2020
David Reynolds, Vladimir Petšatnov. Kremli kirjad. Stalini sõjaaegne kirjavahetus Churchilli ja Rooseveltiga. Tõlkija Kalev Lattik. Hea Lugu, 2019. 680 lk.

Maiuspala ajaloogurmaanile

Läinud aasta jäi ajalookirjanduse tõlgete, vähemalt 20. sajandi ajaloo tõlgete osas tagasihoidlikuks. Siiski, üks tähtteoseid jõudis müügile novembrikuu lõpupäevil ja selleks on huvipakkuv mahukas allikapublikatsioon. Nimelt avaldasid diplomaatia ajaloo kaks uurijat, David Reynolds ja Vladimir Petšatnov, kahasse kirjutatud põhjalike kommentaaridega kogumiku Stalini sõjaaegsest kirjavahetusest Churchilli ja Rooseveltiga.

Nr 199 • Aprill 2020

Tagasivaade ühele sõjaväelase karjäärile

Kindral Jim Mattis kirjutab liitlassuhete tähtsusest.

Nr 197/198 • Veebruar 2020

Asjakohane sissevaade viimase 30 aasta poliitikasse

Olen osa generatsioonist, kelle jaoks 1990. aastad meenuvad pigem üksikute mälupiltidena lapsepõlvest. Pikad suved maal, ema õmmeldud öösärgid, vana Tallinna Kaubamaja alumine korrus jõulude ajal ning Pärnu maantee raamatupood, kus sai raamatuid vaadata vaid siis, kui müüja palutud raamatu riiulilt ulatas.

Nr 196 • Detsember 2019