Jäta menüü vahele
Rubriik

Intervjuu

Filtrid:

Läänemeri on taas esimene kaitsejoon

Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.

Nr 210 • September 2022

Mida on Madridis oodata?

Juuni lõpus Madridis NATO tippkohtumisele kogunevad NATO riigipead ja valitsusjuhid võtavad eeldatavasti vastu uue strateegilise kontseptsiooni. See tähtis dokument määratleb Euro-Atlandi piirkonda ähvardavad ohud ja selle, kuidas NATO neile reageerima peab. NATO peasekretäri abi kaitseinvesteeringute küsimuses Camille Grand räägib, mida on tema arvates oodata NATO viimaste aastakümnete tõenäoliselt kõige tähtsamalt tippkohtumiselt.

Nr 209 • Mai 2022

Mart Laar: julgeolekuküsimustes ei jõua paanikaga kuhugi

Diplomaatia palvel kohtus endine ajakirjanik ja Mart Laari nõunik Tiit Pruuli vabariigi aastapäeva eel oma endise ülemuse, peaminister Laariga. „Ühe asja on Putin aga oma käitumisega selgelt saavutanud. Ja see on positiivne – meie julgeolek on märkimisväärselt tõusnud,“ ütleb kahekordne valitsusjuht, kelle sõnul on Venemaaga suheldes tähtis meeles pidada – rahu, ainult rahu.

Nr 208 • Veebruar 2022
SIPA/Scanpix

Senem Aydın-Düzgit: Türgi tahab liitlasi väga osavalt vahetada

Türgi otsib välispoliitikas tasakaalu Venemaaga koostegutsemise ja NATO liikmesuse vahel. Liit esimesega pole realistlik, kuna suhe ajalooliste vaenlaste vahel oleks ebavõrdne. NATOga võivad Türgi suhted olla küll pingelised ja riik alliansist võõrdumas, kuid väljaastumist pole siiski näha, leiab Sabancı ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Senem Aydın-Düzgit.

Nr 207 • November 2021

Kersti Kaljulaid: NATO lahingugrupi mõju on olnud tohutu

President Kersti Kaljulaid leiab, et NATO lahingugrupi loomine oli geniaalne, ning tavatseb oma kolleegidele meelde tuletada, et strateegiline kannatlikkus ei tohiks olla lühem kui nende poliitilistel vanaisadel ja vanavanaisadel – 50 aastat. 

Nr 206 • August 2021

Sihikul olemine

Veel juuli keskel imestas uuriva internetiväljaande The Insider asutaja ja peatoimetaja Roman Dobrohotov, miks tema veebisaiti ei ole kuulutatud ebasoovitavaks organisatsiooniks või välisagendiks. Sarnaselt teiste Kremli-kriitiliste Venemaa sõltumatute väljaannetega on The Insider nüüdseks välisagent ning politsei tungis vahetult pärast seda vestlust Dobrohotovi korterisse. Ametlikult põhjendati läbiotsimist kriminaalasjaga Twitteri säutsu pärast, mis „edastas väärinfot allakukkunud Boeing MH17 kohta“.

Nr 206 • August 2021

Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras

Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.

Nr 206 • August 2021
Alexander Stubb on rahul, et kannab tiitlit endine peaminister. Praegu on Stubb Euroopa Ülikool-Instituudi rahvusülese valitsemise kooli direktor ja professor ning elab Itaalias Firenzes.

Alexander Stubb: minu silmis on Balti riigid ja Põhjala üks tervik

Alexander Stubb on vaadanud maailma Soome poliitiku pilguga, kogenud Põhjamaade koostöö eripärasid, kujundanud Euroopa Liidu tulevikku ning on nüüdseks tagasi akadeemilises maailmas. Ta peab end suureks Balti riikide ja Põhjala fänniks, kuid ei poolda Euroopa Liidus piirkonnastumist. Ometi oli just Stubb üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia algatajaid.

Nr 205 • Mai 2021
Balti koostöö üks kõrghetki oli 1989. aastal Balti kett, kui ligi kaks miljonit Leedu, Läti ja Eesti inimest moodustasid enam kui 600 kilomeetri pikkuse inimketi, et avaldada meelt Nõukogude okupatsiooni vastu. Kaks aastat tagasi, Balti keti 30. aastapäeval sai Vilniuses näha enam kui 1500 analoograadiost koosnevat installatsiooni. Analoograadiote abil koordineeriti Balti keti korraldamist.

Dovilė Budrytė: kõik on hästi, kuniks keegi ei hakka üle oma varju hüppama

Kuna kolm väikest riiki Läänemere kaldal ei ole maailmaareenil geopoliitilised raskekaallased, panevad nad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seljad kokku. Kuigi Balti kolmik näib olevat kokku määratud, on ilmnenud lõhesid ja avalikku rahulolematust, mis võivad ühel hetkel taas pinnale kerkida ja kahjustada praegusi sooje suhteid, leiab USA Georgia Gwinnetti kolledži riigiteaduste professor Dovilė Budrytė.

Nr 205 • Mai 2021
Ämmaemanduskursus Afganistanis 2017. aastal. Pr Feroza (paremal) juhendab teisi õppijaid kasutama Tallinna tervishoiukõrgkooli ämmaemanduse õppetooli lektoritelt saadud teadmisi.

Riina Kuusik-Rajasaar: Afganistani kodanikuühiskond on häireseisundis

USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht.

Nr 205 • Mai 2021

USA poliitilise kriisi uus etapp: kaks reaalsust

Joe Bideni valimisvõidu esimesele joovastusele ja suure sõpruse taassünni kuulutamisele järgnesid Euroopas peagi ettevaatlikumad hinnangud USA välis- ja julgeolekupoliitika lähitulevikule. Ekspertide ja vaatlejate sõnul tuleb Bidenil ennekõike pühenduda kodu korda tegemisele. Mida see tähendab ning kuidas see täpsemalt mõjutab Bideni valikuid välis- ja julgeolekupoliitikas, palus Diplomaatia arutleda Susan Glasseril, Kurt Volkeril ja Liisa Pastil.

Nr 204 • Veebruar 2021

Andres Tarand: väikeriigi rahvusvahelised suhted ei ole praalimine

24. veebruari järel on igati asjakohane kohtuda Andres Tarandiga (81), kes oli iseseisvuse taastanud Eesti esimeste peaministrite seas ning kelle julgus teha õigel ajal ja õiges kohas õigeid asju aitas laduda meie riigi eduloo alusmüüri.

Nr 204 • Veebruar 2021

Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?

Professor Dimitrios Triantaphyllou avab Kreeka-Türgi suhete tausta.

Nr 203 • Detsember 2020
Gleb Morev

Gleb Morev: veteranide lahkumisega muutus ka 9. mai tähendus

Venemaal on juuri ajamas lihtlabane revanšism, arvab Vene publitsist.

Nr 199 • Aprill 2020

Traian Băsescu: on selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele

Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.

Nr 199 • Aprill 2020

Jüri Luik: piirilepped mõjuksid positiivselt Eesti julgeolekule

Piirilepete ratifitseerimist pole näha ei Eesti ega Venemaa seadusandlikus kogus.

Nr 197/198 • Veebruar 2020

Ajaloolane Andrei Zubov: Tartu rahu bolševikega oli Eesti moraalne viga

Nõukogude Venemaa sai Tartu rahuga end legitimeerida.

Nr 197/198 • Veebruar 2020

Vladivostoki politoloog: Hiina võib tulevikus esitada ultimaatumi ka Venemaale

Hiina sõjaline võimekus valmistab Moskvale peavalu.

Nr 196 • Detsember 2019