Kallaletung Ukrainale tagasivaatepeeglis
Mõnevõrra imelik on lugeda raamatuid sõja kohta, mille tulemus ei ole veel teada. Samas on see kasulik nii enda uudishimu rahuldamiseks kui ka praegu toimuva kohta parema olukorrapildi saamiseks. Mõningaid 2022. aasta 24. veebruari sündmusi varjutab siiani sõjaudu.
Show-business ja Vene režii(m)
Pariisis õpetava itaalia-šveitsi politoloogi romaan ei taha rääkida lugejale tõtt, vaid panna teda kahtlema selle olemasolus. Segades fantaasiat ja reaalsust, kujutab Giuliano da Empoli teos Vene režiimi tumedat ja küünilist sisemaailma. See raamat annab mõista, kuidas Kreml kasutab ära Lääne poliitikuid ja kodumaist opositsiooni; kuidas ka täielikku kaost saab kuritahtlikult juhtida, kontrollida, lavastada.
Punane kaart igale kodanikule ehk Põhja-Korea filmitööstusest Brigitte Weichi “Neli, viis, kuus” näitel
Kui süsteemikriitilisi filme on Põhja-Koreast tehtud lugematul arvul, siis vähe on selliseid lääne filme, mis on tehtud koostöös Põhja-Korea enda filmitööstusega. Üks selline on Austria režissöör Brigitte Weichi linateos “Neli, viis, kuus” (“... ned, tassot, yossot …”), mis räägib Põhja-Korea jalgpallinaiskonnast. Diktatuuri argielu kujutav film on ilmekaks näiteks, kuidas Põhja-Koreas ei imiteeri mitte kunst elu, vaid elu kunsti.
Spioonid ja valed: pilguheit Hiina luureteenistuste salajasse maailma
Tunnustatud Hiina mõjutustegevuse uurija Alex Joske eelmise aasta lõpul ilmunud raamat “Spies and Lies: How China's Greatest Covert Operations Fooled the World” (“Spioonid ja valed: Kuidas Hiina varioperatsioonid maailma haneks vedasid”) pajatab Hiina luureteenistuse Julgeolekuministeeriumi (Ministry of State Security, MSS) varjatud operatsioonidest.
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Hiina viimane võitlus uue maailmakorra kehtestamise nimel
Mõttekoja Project 2049 juhtivteaduri Ian Eastoni värskelt ilmunud raamat „The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy“ („Viimane võitlus: lahates Hiina globaalset strateegiat“) tutvustab lugejale Hiina poliitilise ladviku ja kommunistliku partei esimehe Xi Jinpingi mõttemaailma ning nägemust maailma tulevikust.
Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade
Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.
Musta laine lätetel: kuhu viivad vihkamisühiskonna jäljed?
Kim Ghattase „Musta lainet“ maksab lugeda eelkõige seetõttu, et autor lähtub islami maailma analüüsimisel selle sisemisest loogikast, mitte suhtest Läänega. Ta ei pea sunni/šiia vastasseisu paratamatuseks ega arva, et kõiges halvas on süüdi Iraan. Ta usub, et üksikisiku – näiteks ajakirjanik Jamal Khashoggi – vastuhakul on mõte: nendest ja neile ta kirjutabki.
Afganistani ajalugu riimub
Ajalugu mõjutab tänapäeva igal pool maailmas, kuid mõnes paigas on see mõju iseäranis tuntav. Afganistan on kindlasti üks neid riike, mille kohta kehtib William Faulkneri kuulus ütelus: „The past is not dead. It’s not even past.” (“Minevik ei ole surnud. See ei ole isegi veel minevik.”)
Saksamaa Vene-probleem: kas parimad sõbrad või verivaenlased?
John Lough’ raamat „Saksamaa Vene-probleem“ kutsub lugejat tutvuma Saksa-Vene suhete keeruka maailmaga, mille minevik on täbar, viimased aastad katsumusi täis ja tulevik ebakindel.
„Rass“ ja diplomaatia
Kas „rassil“ on roll diplomaatilises suhtluses? 1995. aastal Oxfordi ülikoolis kaitstud doktoritööl põhinevas raamatus lahkab autor Naoko Shimazu diplomaatilise suhtluse näidet, mil „rassil“ oli roll.
Isepäise presidendi vastuoluline Leedu välispoliitiline pärand
Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professorilt Tomas Janeliūnaselt selle aasta algul ilmunud e-raamat vaatleb Leedu endise presidendi Dalia Grybauskaitė (2009–2019) välispoliitilist pärandit „väikeriigi“, „Balti riigi“, „Leedu välispoliitika“ ja „Grybauskaitė kui presidendi“ vaatenurkadest. Need ei pruukinud aga Grybauskaitė-aegses välispoliitikas alati ühilduda.
Demokraatia taastamine Lääne-Euroopas
Demokraatliku riigikorra ülesehitamine, veel enam aga taastamine, on igale totalitaarses riigis elanule südamelähedane teema. Mäletan ülikooliajast, millise huviga sai loetud Rein Taagepera artikleid, kuidas demokraatia taastati diktatuurijärgses Lõuna-Euroopas: Hispaanias, Portugalis, Kreekas. Sellest ajast möödunud 30 aastat oleme Eestis, nagu kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, saanud ise demokraatliku ühiskonna ehitamisega praktikas tegelda.
Pilguheit ÜRO Julgeolekunõukogu kulisside teha - kuidas saavutada eesmärk
Samantha Power oli aastail 2013–2017 USA suursaadik ÜRO juures New Yorgis. Tema eri ameteid hõlmavas karjääris on kesksel kohal inimõiguste kaitse ja massikuritegude ennetamise poliitika. Ta oli sõjareporter Jugoslaavia sõja ajal Balkanil.
Millest koosneb õnn?
Žadan. Esimene kohtumine toimus Vostok-SOSi sünnipäeval 2018. aasta mais Kiievis, kohalikus Telliskivi Loomelinnakus toimunud üritusel, kuhu kodanikuaktivistid olid kogunenud tähistama Ukraina humanitaarabi organisatsiooni sünnipäeva.
Demokraatia langus ja tõus
Pealtnäha on David Stasavage’i 2020. aastal ilmunud „Demokraatia langus ja tõus” („The Decline and Rise of Democracy: A Global History …
Liberaalse korra valemälestus
Liberaalse korra valemälestus ja igatsus reeglitepõhise maailmakorra järele on Patrick Porteri samanimelise raamatu (“False Promise of Liberal Order”) kriitika fookus. …