Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:

Rainer Saks: Kas on lootust lõpetada sõda Euroopas?

Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse saavutamine on võimalik, kui Ukrainat toetavad liitlased saaksid võitu oma ebakindlusest. Koalitsioon peab ühehäälselt avaldama valmisolekut Ukrainat abistada ka pikaajalise sõja korral. Samuti tuleb Ukrainale tarnida võimalikult kiiresti sellises koguses raskerelvastust, mis heidutab Venemaa kavatsusi uueks pealetungiks.

19. jaanuar 2023

Venemaa „infomürsud“ Ukraina vastu valmistasid ette konventsionaalset kallaletungi  

Venemaad valitsev režiim on loonud inforuumiga manipuleerimisest olulise osa oma strateegilisest ründerelvastusest, kasutades seda nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. 

Nr 211 • Detsember 2022 13. jaanuar 2023

Myanmari hunta hoiab Kremli, demokraadid Ukraina poole 

Myanmari ja Venemaad eraldavad tuhanded kilomeetrid, kuid mõlema riigi veristest režiimidest on Lääne sanktsioonide ja üha süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu saanud liitlased. Myanmari demokraatia-meelsed jõud näevad ukrainlaste vastupanus aga otsest mõju enda tulevikule. 

Nr 211 • Detsember 2022 12. jaanuar 2023

Euroopa Poliitiline Ühendus – uus vein vanas pudelis? 

Vastuseks Venemaa rünnakule Ukraina vastu loodi Euroopas uus projekt Euroopa Poliitiline Ühendus. Mis on selle algatuse eesmärk, kuidas see ühildub Euroopa Liiduga ja milles seisneb selle ühenduse lisandväärtus?  

Nr 211 • Detsember 2022 9. jaanuar 2023

Sõja tempel Tšehhi Euroopa Liidu eesistumisel

Ukraina ja sõjaga seotud küsimused on olnud igal moel Tšehhi Euroopa Liidu Nõukogu lõppeva eesistumisaja põhiteemad.

Nr 211 • Detsember 2022 9. jaanuar 2023

Venemaa alternatiivsed tulevikud, eeldused ja võimalikud ohud

Tulevikku vaadates võib Venemaa jaoks ette näha kolme selgesti eristuvat alternatiivset tulemust, millest igaüks viib režiimini, mis edendab erinevat välispoliitikat ning avaldab sügavat mõju Euroopa ja üleilmsele julgeolekukorrale.

Nr 210 • September 2022 2. oktoober 2022

Kas ühehäälsuse aeg Euroopa Liidu välispoliitikas on ümber?

Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid.

Nr 210 • September 2022 28. september 2022

Venemaa keelemüüdid ja ukraina keele renessanss

Ukrainlased ei ole hakanud ukraina keeles rohkem kõnelema vihast Venemaa, vene kultuuri või rahva vastu, vaid enda ja oma kultuuri pärast.

Nr 210 • September 2022 28. september 2022

Vene luure impeerium Telegramis

Sõnumirakenduse Telegram kanalite võrgustik, mille on loonud ja mida juhib Venemaa sõjaväeluure (GRU), on pärast täieulatusliku invasiooni algust uuesti aktiivsemaks muutunud, kasvatanud oma auditooriumi ja levitanud Kremli propagandasõnumeid, mis on eelkõige suunatud ukrainlastele.

Nr 210 • September 2022 28. september 2022

Ukraina verehind Euroopa suuna valimise eest

Nüüd, kui Euroopa Liit on andnud Ukrainale kandidaatriigi staatuse, peab Ukraina nägema vaeva nõuete täitmisega ning EL näitama, et väljavaade liitumiseks on tõeline, mitte illusioon.

Nr 210 • September 2022 2. september 2022

Kas Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll sai alguse 100 aastat tagasi?

Üldise arvamuse kohaselt oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja eriti selle salaprotokoll hitlerismi ja stalinismi sigitis. Enamasti arvatakse, et mõjusfääride jagamist taotlevad diktaatorlikud imperialistlikud riigid ning et selle vasturohuks on demokraatia. Kuid 1920.–1930. aastate ajakirjandusmaterjalid avavad täiesti teistsuguse pildi: Ida-Euroopa jagamine mõjualadeks Saksamaa ja Venemaa vahel käivitus 1920. aastate algul. Saksamaa puhul oli tollal tegemist demokraatliku Weimari vabariigiga.

1. juuni 2022

Aeg lendab kindla eesmärgi poole, kui seda õiges suunas kallutada

„Tempus fugit“ – aeg lendab –, on tavaks öelda. Kas aja edasiliikumisel on tähendus? Kas aja kulgemisega kaasneb areng? Kas inimesed on aja jooksul moraalselt ja materiaalselt tõusuteel? Või ei oma aja kulg tähendust ja aeg on inimkonna ajaloos lihtsalt silmus või korduste tsükkel...

Nr 209 • Mai 2022 30. mai 2022

Geopoliitika hammustab valusalt

Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud Lääne tahte taassünni, kuid ettevaatamatu ja vastutustundetu oleks jätta sõjaga seotud töö pooleli või venima.

Nr 209 • Mai 2022 30. mai 2022

Ukraina maakaitse on näidanud end vajaliku jõuna

Ukraina territoriaalkaitsejõud on alates 2014. aastast kandnud võitluses Vene agressiooni vastu võtmerolli ja tõestanud tänavu ägenenud sõjas enda tõhusust.

Nr 209 • Mai 2022 30. mai 2022

Ukraina NATOsse astumisest võidaksid mõlemad

Ukraina on kolm kuud võidelnud väärtuste eest, mis on NATO aluseks. Tema relvajõud on üles näidanud julgust, tugevust ja osavust. Ta väärib NATO liikmesust sama palju kui Soome ja Rootsi ning NATO ise väärib tugevat liitlast nagu Ukraina.

Nr 209 • Mai 2022 30. mai 2022

Naine – kõva jõu teostaja

Eesti viimase kümnendi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajate soolist aspekti analüüsides võib täheldada eelnenud kümnenditega võrreldes edasiminekut, eriti kaitseministeeriumis ja kaitseväes, kuid astuda tuleks veel mitu vajalikku sammu.

22. aprill 2022

NATO laienemine Venemaa valitseja välispoliitilises narratiivis

NATO liikmesuse välistamine või ka liikmesuse lubamine ei ole midagi, mida saab teha ühe liikmesriigi juht ainuisikuliselt, sest liikmeks võtmise üle otsustavad NATO riigid kollektiivselt. See kehtib nii Eesti kui ka Ukraina kohta.

8. aprill 2022

Märgid viitavad Venemaa toime pandud keskkonnasõjakuriteole Donbassis

Tõendid viitavad, et Venemaa koos oma käsilastega Donetskist ja Luhanskist võis 2018. aastal toime panna keskkonnasõjakuriteo, mille tagajärjed alles kooruvad. Probleemi algpõhjus on piirkonna nõukogudeaegsetes, veega täitunud söekaevandustes, ühes neist korraldati 1979. aastal tuumaplahvatus, mis on põhjavee radioaktiivselt saastanud.

9. märts 2022