Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:

James Sherr: Sõda vale ja hirmu vastu

Visalt alles hoitud müüdid loovad omaenda tegelikkuse. Kui tahta neid kummutada, tuleb nendega võidelda. Võitlejatel, kes kasutavad selleks nii aktiivseid abinõusid kui ka retoorikat, peab aga olema oma kindel siht ja arusaam tegelikkusest.

Nr 213 • Mai 2024

Oleksandr V. Danõljuk: Lepituspoliitika asemel sundi ja heidutust

Hoolimata kõigist lääne katsetest veenda Venemaad hoiduma Ukrainale kallale tungimast, alustasid venelased 2022. aasta veebruaris suurimat sõda, mida on Euroopas pärast II maailmasõda nähtud. Selle tulemusel on nüüdseks surnud juba sajad tuhanded ja miljonitest on saanud põgenikud. Samuti on läbi kukkunud lääne katsed eskalatsiooni ära hoida.

Nr 213 • Mai 2024

Omar Ashour: Esialgseid sõjalisi järeldusi Ukraina ja Gaza sõdadest

2023. aasta oktoober tähendas Venemaa sõjas Ukraina vastu järjekordset käänupunkti. Võrdluses 2022. aasta vasturünnakuga oli 2023. aasta tulemus jäänud tagasihoidlikuks, sest lisaks operatiivse initsiatiivi tagasivõtmisele mobiliseeris Vene armee märkimisväärse elavjõu, valmistades lääne militaarprognoosijaile hämmingut. Hamasi sõjalise tiiva ulatuslik rünnak Iisraeli vastu suurendas Ukraina raskusi veelgi.

Nr 213 • Mai 2024

Minna Ålander: Balti- ja Põhjamaade piirkonnas on hea ettevalmistus pool heidutust

2024. aasta alguses oli Euroopas kuulda muljetavaldaval hulgal Põhja- ja Baltimaade kõrgetasemeliste poliitiliste juhtide ja sõjaväelaste avaldusi sõja laienemise tõenäosuse kohta. Ohtudesse tuleb suhtuda tõsiselt, aga Soome ja Rootsi liitumine NATOga on Venemaa jaoks kardinaalselt muutnud strateegilisi väljavaateid Läänemere piirkonnas.

Nr 213 • Mai 2024

Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal

Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

4. juuni 2024

Flemming Splidsboel Hansen: Vene luure ja Lääne vastuluure

Hiljutine Venemaa luuretegevusega seotud juhtumite kasv kogu Läänes on kibe meeldetuletus – juhuks kui keegi peaks teisiti arvama –, et Venemaa luurekogukond on endiselt väga aktiivne, hoolimata riigi raskustest Ukrainas.

Nr 213 • Mai 2024

Iulian Chifu: Venemaa raev ja laastamistöö Musta mere piirkonnas

Kahe viimase aastaga on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu andnud Musta mere piirkonnale uue ilme. Mereäärsed maad olid juba varem mitu korda hoiatanud, et sõda on tulemas.

Nr 213 • Mai 2024

Victoria Leukavets: Läänel on viimane aeg mõelda Valgevenele

Ajal, mil USA Kongress kiitis hiljuti heaks elutähtsa ja kauaoodatud 61 miljardi USA dollari suuruse toetuspaketi Ukrainale, ei tohiks Lääs unustada Valgevenet. Valgevene on olnud Venemaa sõjas Ukraina vastu otsustava tähtsusega tegur.

Nr 213 • Mai 2024

Kuidas päästa keelt, kuidas hävitada keelt? Ukraina ja valgevene keele olukorrast

Pärast Vene täiemahulise agressioonisõja algust on Ukrainas toimunud drastiline ja pöördumatu nihe keelekasutuses: ukraina keele roll on igas elusfääris märgatavalt kasvanud ning vene keel on oma endise positsiooni ühiskonnas minetanud. Lukašenka režiimi all jätkub Valgevenes aga uuskolonialistlik venestamine, mis tõukab valgevene keelt järjest enam avaliku elu perifeeriasse.

Vene luureteenistused äpardusid, sest režiimi turvalisus seati ühiskonna julgeolekust kõrgemaks

Hoolimata ulatuslike seirevõrgustikega julgeolekuaparaadi valvsusest ei suutnud Vene riik ära hoida terroristide rünnakut kontserdisaalile pealinna lähistel. On põhjust küsida, mis oli nurjumise taga. Miks Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle ülesanne on terrorismiga võidelda, pisendab Islamiriigi osalust rünnakus? Millised tagajärjed on sel tragöödial Putini režiimile? Neile küsimustele vastamiseks tuleb tunda Venemaa eripärast suhtumist terroritõrjesse.

5. aprill 2024

Ronek Jäär: Slovakkia järgmine president tuleb Banská Bystricast

Slovakkia presidendivalimised on oma olemuselt põhimõtteline vastasseis Robert Fico juhitud venesõbraliku valitsuse ja läänemeelse opositsiooni vahel. Peale esimese vooru läänemeelse leeri üllatusvõitu on teise vooru eel ainus kindel asi see, et Slovakkia järgmine president tuleb Banská Bystricast.

3. aprill 2024

Igor Gretski: Putini võltsvalimised – tugevnev haare keset opositsiooni dilemmasid

Hiljutised presidendivalimised kujunesid kõige vähem konkurentsitihedateks ja kõige läbipaistmatumateks kogu nõukogudejärgse Venemaa ajaloos. Nendega astus Vene maffiariik veel ühe sammu neototalitaarse diktatuuri poole, mida sisemiselt kindlustab imperialismi, läänevastasuse ja suurriikliku šovinismi ideoloogiline sulandumine.

26. märts 2024

Steven Blockmans: Ukraina ülesehitustööd ja ühinemine Euroopa Liiduga

Ligi kaks aastat on Euroopa Liit korduvalt teatanud, et võtab Ukraina ülesehitamisel põhirolli endale. Mitmeid samme, mis hõlbustavad Ukraina taastamist ning aitavad teda lähemale Euroopa Liiduga liitumisele, on juba tehtud. Paraku on endiselt ebaselge, kuidas EL kõiki neid töid finantseerib. Suureks küsimärgiks on Ungari vastasseis.

22. jaanuar 2024

Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks

Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.

18. jaanuar 2024

Eesti võidud rahvusvahelise abi sprindis ja maratonis

Rahvusvahelise abi andmist võib vaadelda kaheti: kui sprinti, kiiret humanitaarabi suurte kriiside järel, mil käib aja ja elude päästmise vahel võidujooks, aga ka maratonina ehk arengukoostööna. Siis võivad kasutusel olla samad vahendid kui hädaabis – näiteks rahaline abi ja konkreetse kogemuse edasi andmine. Oma olemuselt on arengukoostöö aga pikaajaline protsess, mille üheks alussambaks on riikide vastastikune huvi koostööd teha.

18. detsember 2023

Ivan U. Klyszcz: Ukraina otsib uusi sõpru

Ukraina diplomaatia on usinalt hoidnud kogu maailma tähelepanu Venemaa agressioonil. Uusi partnereid leitakse ka niinimetatud globaalsest lõunast. Mõned mitte-lääne riigid võivad olla Ukrainat toetanud relvade või demineerimise õpetamisega. On selge, et Ukraina toob enda poole uusi riike mitte surve, vaid taktitundega.

20. november 2023

India-Vene suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnas

Sõda Ukrainas raputas rahvusvahelist korda. Venemaa suhetes India ja teiste tähtsamate riikidega India ja Vaikse ookeani piirkonnas saabus otsustav silmapilk aga juba kaheksa aastat enne praegust sissetungi, nimelt Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, mis viis Venemaa aina süveneva isoleerumiseni läänest. Eriti USA-ga suhete halvenemine on sundinud Moskvat itta pöörduma ning elavdama kahepoolseid suhteid Hiina, aga vähemal määral ka Indiaga. India tähtsus vääribki eraldi vaatlemist.

Arthur Leveque: majandussidemete lahknemine ja uued geopoliitilised olud Euroopa Liidu idanaabruses

Venemaa täiemõõduline kallaletung Ukrainale ja selle tagajärjed kujundavad ümber geopoliitilist tasakaalu EL idanaabruses. Fakt, et Venemaa on suutnud alal hoida – või isegi suurendada – oma poliitilis-majanduslikku kaalukust teatud riikides ning kallutab nende majanduslikke valikuid, suunab tähelepanu kuue riigi välispoliitilises strateegias süvenevatele erisustele ning laiemas mõttes EL idanaabruse killustumisele.

29. september 2023