Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:
Hiina president Xi Xinping vaatab vastu hiiglaslikult reklaamtahvlilt kirjaga „Aitäh, vend Xi“ Belgradi väljakul. Reklaami rahastas valitsusmeelne Serbia tabloidväljaanne.

COVID-19 ja Euroopa strateegilise autonoomia otsingud

Üks viirus on muutnud maailma võimupoliitikat. Euroopa Liidul tuleb seetõttu mitte ainult multilateraalset korda elus hoida, vaid edendada multipolaarset maailma, kasvades ise arvestatavaks jõuks teiste suurvõimude seas.

Nr 206 • August 2021
Puutumatud ei ole ka kommunistid. Kommunistliku partei toetajad kogunesid augusti algul Venemaa ülemkohtu ette, kui kohus arutas Pavel Grudinini üleriiklikust valimisnimekirjast eemaldamise otsuse apellatsiooni.

Lootusetuse vastumürk on valima minemine

Seda, kes pääseb sügisel riigiduumasse, mõjutavad enim Venemaa mõisteski enneolematud piirangud valimistel kandideerimiseks. Lihtsaim ja ohutuim vastuhakk on valima minemine.

Nr 206 • August 2021

Venemaa strateegiliste kavatsuste jänesehaagid

Mitmehäälse Venemaaga toimetulek on keeruline ülesanne, sest iga vahejuhtum võib üsna lihtsalt võtta poliitilise tooni ja riikide suhteid kahjustada. Ometi pakub selline olukord ka võimalusi.

Nr 206 • August 2021

Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid

Kesk-Aasia majandusruum ja geopoliitiline asend muudavad piirkonna nii Venemaale kui Hiinale hindamatuks. Kuna kahe suurjõu suhted tulevikus ilmselt halvenevad, jätab see Kesk-Aasia keset pingeid. Euroopa Liit saaks pakkuda Kesk-Aasiale sel keerulisel ajal hädavajalikku partnerlust.

Nr 206 • August 2021

Otsustavad valimised otsustusvõimetul Saksamaal

Sel suvel on Euroopas paljude silmad pööratud Saksamaale. Pole ka ime, sest 26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Peale selle ei ole föderaalvalimistel aga suurt midagi kindlat.

Nr 206 • August 2021
Covid-19 pandeemia tõttu suletud Rootsi ja Norra piir. Covid-19 kriisi ajal on enamik Põhjamaade sisepiire täiesti kinni olnud. See on tõsine tagasilöök senisele piiritõkete eemaldamisele ja piirideta Põhjamaa ambitsioonile.

Põhjamaade koostööd vaevab poliitiline kaalukaotus

Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides.

Nr 205 • Mai 2021
Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi, Soome, Taani juhtidel on kombeks kohtuda enne Euroopa Ülemkogu istungeid, et oma seisukohti jagada ja selgitada. Pildil kohtumine 2019. aasta juunist.

Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis

Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.

Nr 205 • Mai 2021
Normandia neliku kohtumine Pariisis 2019. aastal. Venemaa on loonud süsteemi, mis võimaldab tal jäljendada õiguspäraseid ja rahvusvaheliselt tunnustatud konflikti lahendamise mehhanisme ja vähendada konfliktides osalemise kulusid, samal ajal kontrollides läbirääkimiste kulgu ja päevakorda. Vasakult paremale: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa president Vladimir Putin.

Venemaa poliitika postsovetliku ruumi „koostööle“ sundimiseks

Venemaa on loonud postsovetlike konfliktide lahendamiseks töökindla ja tõhusa mudeli, mis teenib edukalt Kremli eesmärke. Kui Euroopa Liit ja lääneriigid soovivad olukorda parandada, tuleb neil lõpetada selle mudeli seadustamine ning võtta kasutusele poliitikad, mis muudavad selle Venemaale kulukaks.

Nr 205 • Mai 2021

Kriis taandudes laskub Ukrainale ebaselguse udu

Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu 22. aprilli teadaanne, et Venemaa tõmbab 7. aprillil alustatud välkõppusele koondatud väed tagasi, on tekitanud samavõrra segadust kui kergendust. Sellest teatest möödunud aja jooksul on Bideni administratsiooni avaldused ja kavandatav Bideni-Putini tippkohtumine segadust pigem lisanud kui hajutanud.

24. mai 2021
Reisija kõnnib Müncheni Franz Josef Straussi lennujaamas ühest terminalist teise. COVID-19 pandeemia on muutnud varem inimestest kihanud lennujaamad üksildasteks paikadeks.

Ühe ajastu lõpu algus - ränne on muutumas väljavalitute privileegiks

COVID-19 pandeemia ja poliitilised valikud ähvardavad lõpetada üleilmse rände mitmekesistumise ja demokratiseerumise. Sel juhul muutub ränne kõrgema haridustasemega ja piisava sissetulekuga inimeste privileegiks. See külvab aga seemne uute rändekriiside tekkeks.

3. mai 2021

Vene inimeste kannatusterohke aasta sügiseste valimiste eel

Eelmine aasta jättis venemaalastele halva mälestuse, tänavu ootavad nad aga pingelist aastat ja kogu riiki mõjutavaid erakordseid sündmusi.

Nr 204 • Veebruar 2021

Hiina on täis indu kujundada ümber inimkonna tulevik

Leninlikus Hiinas tugevneb auahne soov esitleda end maailmas nüüdisaegse sotsialistliku riigina, mis suudab võistelda Lääne liberaaldemokraatiaga. Ja Lääs ise sillutas naiivselt rivaalile selleks tee.

Nr 204 • Veebruar 2021

Kergendus? Ei veel... Suur töö ootab ees

Tervisekriis näib võtvat kogu aja ja energia, majanduskriis kõik ülejäänu, kuid Euroopa Liidul tuleb tegelda ka kliima ning aina juurde tekkivate uute katsumustega.

Nr 204 • Veebruar 2021

Toimetulek rahutus Arktikas: Taani suurriikide huviväljas

Hiina, Venemaa ja USA rivaalitsemine põhjapolaarpiirkonnas on pannud Taani surve alla, nõudes Kopenhaagenilt üha suuremat pingutust, et kuningriigi kõik osad koos hoida.

Nr 204 • Veebruar 2021

Pilk pärslaste peegli taha: Iraani tuumaläbirääkimised pakuvad kevadel diplomaatilist tulevärki

Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni meeskond on asunud Iraani tuumaleppega jõuliselt edasi liikuma. Biden sai küll pärandiks mänguväljal tugevad kaardid, kuid vastane on ometigi tülikas, sest alati pole kerge mõista, mis mängu Iraan täpselt mängib. Kuidas tõlgendada Iraani praegusi üsna sõjakaid sõnumeid, mida lähikuudel ilmselt veelgi kuulda saame?

23. veebruar 2021
USA

Valimised lõhestunud Ameerika Ühendriikides

Joe Bideni administratsioon on Eestile parem valik.

Nr 203 • Detsember 2020

Uuest migratsioonileppest sõltub Schengeni ala tulevik

Oma stabiilsuse huvides peaks Euroopa Liit migratsioonipoliitikas kokkuleppele jõudma.

Nr 203 • Detsember 2020

COVID-19 ja selle mõju Venemaa süsivesinikega seotud algatustele Arktikas

Pandeemia mõjutab maailma nafta- ja gaasiturgu.

Nr 203 • Detsember 2020