Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:

Ukraina maakaitse on näidanud end vajaliku jõuna

Ukraina territoriaalkaitsejõud on alates 2014. aastast kandnud võitluses Vene agressiooni vastu võtmerolli ja tõestanud tänavu ägenenud sõjas enda tõhusust.

7. mai 2022

Naine – kõva jõu teostaja

Eesti viimase kümnendi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajate soolist aspekti analüüsides võib täheldada eelnenud kümnenditega võrreldes edasiminekut, eriti kaitseministeeriumis ja kaitseväes, kuid astuda tuleks veel mitu vajalikku sammu.

22. aprill 2022

NATO laienemine Venemaa valitseja välispoliitilises narratiivis

NATO liikmesuse välistamine või ka liikmesuse lubamine ei ole midagi, mida saab teha ühe liikmesriigi juht ainuisikuliselt, sest liikmeks võtmise üle otsustavad NATO riigid kollektiivselt. See kehtib nii Eesti kui ka Ukraina kohta.

8. aprill 2022

Kas Tokajev korraldas Moskva toetusel Nazarbajevi-vastase riigipöörde?

Samal ajal kui rahvusvaheline tähelepanu oli hõivatud Venemaa rünnakuga külma sõja järgse julgeolekukorralduse vastu Euroopas, näib Venemaa lõunatiival toimuvat tõeliselt pöördeline muutus. Kasahstani verise jaanuari hindamiseks ei ole piisavalt usaldusväärset infot, kuid eksitav oleks käsitleda juhtunut lihtsalt rahva võitlusena korrumpeerunud diktaatori vastu.

Nr 208 • Veebruar 2022

Euroopa Liidu strateegiline kompass: kas ravim strateegilisele kärbumisele?

Strateegiliselt kompassilt oodatakse, et see jagaks Euroopa Liidule üha ebakindlamas ja teravama konkurentsiga maailmas teiste jõududega konkureerimiseks suuniseid ning aitaks ühenduse välis- ja julgeolekupoliitikal pääseda seda kaua pärssinud tardumusest.

Nr 208 • Veebruar 2022

Vene diasporaa: dissidentide juurdevool ja Putini-meelse enamuse säilitamine

Viimastel aastatel on suur hulk opositsiooni toetavaid venemaalasi olnud sunnitud kodumaalt lahkuma. Mõned neist sulanduvad aktiivselt Lääne ühiskonda, näiteks aidates lääneriikide poliitikutel seista vastu Venemaa propagandale, kuid suurem osa varasemate emigreerumislainetega lahkunud venelastest pooldab endiselt Vladimir Putini poliitikat.

Nr 208 • Veebruar 2022

Märgid viitavad Venemaa toime pandud keskkonnasõjakuriteole Donbassis

Tõendid viitavad, et Venemaa koos oma käsilastega Donetskist ja Luhanskist võis 2018. aastal toime panna keskkonnasõjakuriteo, mille tagajärjed alles kooruvad. Probleemi algpõhjus on piirkonna nõukogudeaegsetes, veega täitunud söekaevandustes, ühes neist korraldati 1979. aastal tuumaplahvatus, mis on põhjavee radioaktiivselt saastanud.

9. märts 2022

Balti riigid loodavad Scholzi valitsuselt sammu edasi kaitses ja tagasi Venemaast

Liidukantsler Olaf Scholzi juhitav Saksamaa valitsus lubab tugevdada Euroopat ja suurendada tema strateegilist suveräänsust, soovides samal ajal jätkata dialoogi Venemaaga. Millised on Baltimaade julgeolekusoovid Scholzi valitsusele ja mida on võimalik reaalselt saavutada?

Nr 208 • Veebruar 2022

Mis läks valesti Emmanuel Macroni Vene-diplomaatias?

Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib Euroopa välispoliitikas, sealhulgas Venemaaga suhtlemisel rohkem silma paista, siis kesk- ja idaeurooplastes võõristuse tekitamine pole selleks jätkusuutlik lahendus. Euroopa ühtsuse tugevdamiseks tuleks hüljata ebarealistlik eesmärk jõuda Vladimir Putiniga kokkuleppele uues Euroopa julgeolekukorralduses.

Nr 208 • Veebruar 2022

Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega

Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.

Nr 208 • Veebruar 2022

Putini ultimaatum: kõrgete panustega pokker või gambiit?

24. veebruari varahommikuks oli selge, et Vladimir Putini ultimaatum Läänele oli kõigest pettemanööver ning tegelik eesmärk on Ukraina riigi põrmustamine.

Nr 208 • Veebruar 2022

Sõda, rahu ja veto: väikeriigil on ÜRO Julgeolekunõukogus oma koht

ÜRO Julgeolekunõukogul on tugev mõju rahvusvahelistele suhetele, kuid väikeriikidel tuleb seal pidevalt võidelda oma koha eest, sest alalised liikmed ei kõhkle kasutamast vetoõigust. Äsja julgeolekunõukogu valitud liikmeks olnud Eesti pälvis austuse järjepideva tähelepanu hoidmise eest oma regiooni kriisidel, milleks Ukraina kõrvale tõusis Valgevene. Kuigi neil teemadel jäid resolutsioonid sündimata, siis julgeolekunõukogu kõige kaalukamate otsuse kirjutamisel sai Eesti käe valgeks.

12. jaanuar 2022

Kohalikud valimised ei toonud Gruusia ägedasse sisepoliitilisse heitlusse rahu

Viimaste aastate äge sisepoliitiline heitlus jättis pitseri ka hiljutistele Gruusia kohalike omavalitsuste valimistele, mis kujunesid kahe suurima partei - valitsuspartei Georgian Dream (GD, Gruusia Unistus) ja opositsioonilise United National Movement’i (UNM, Ühendatud Rahvuslik Liikumine) - proovikiviks. Kuigi võidu noppis esialgsetel andmetel GD ning korralduslikult võib valimised õnnestunuks hinnata, ei toonud need poliitilisse vastasseisu loodetud rahunemist.

9. detsember 2021
Barbadose vabariigi president Dame Sandra Mason tunnustas oma ametisse vannutamise tseremoonial Ühendkuningriigi Prints Charlesi Barbadose vabaduse orgeniga. 30. novembrist 2021 ei kuulu Barbados enam Briti Rahvaste Ühendusse, mille riigipea on kuninganna Elizabeth II.

Barbadose keerulised valikud teel vabariiklusele

Barbados on tänasest, 30. novembrist 2021 vabariik. Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II ei ole enam saareriigi riigipea, sajandeid kestnud kolonialismiajastu on lõplikult selja taha jäetud ning riik ei lase enam kahelda oma valitsemisvõimes, nagu seisab aasta tagasi avaldatud vabariigi väljakuulutamise kavatsuses. Kuid miks just nüüd, Barbadose iseseisvuse 55. aastapäeval kuulutada välja vabariik? Ja kas Londoni mõjuvõim võib asenduda Hiina omaga?

30. november 2021
TASS/Scanpix

Ameerika juhtroll NATOs: konarlik naasmine, ent kindel tulevik

Ameerika Ühendriigid on NATOs küll tagasi, ent Euroopa suhtub USA kestvasse ja siirasse pühendumusse endistviisi ebalevalt. Joe Bideni administratsioonil on NATO tulevikuks aga selge plaan, kuid selle elluviimiseks tuleb veenda ka liitlasi teisel pool Atlandit.

Nr 207 • November 2021
EPA/Scanpix

Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune

Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.

Nr 207 • November 2021
Reuters/Scanpix

NATO ja Venemaa vastasseis Musta mere piirkonnas

Musta mere regioonis võib oodata rohkem ja ulatuslikumaid Venemaa provokatsioone, mis sunnib NATOt ja sealseid liitlasi toime tulema keerukate hübriidsõja meetoditega.

Nr 207 • November 2021
Reuters/Scanpix

Ülihelikiirusega relvad: kiired, vihased … ja asjatud?

Väidetavad imerelvad ei too sõjandusse pööret, ent ohutaju moonutades avaldavad rahvusvahelisele julgeolekustabiilsusele negatiivset mõju ning võivad vallandada tuumavõidurelvastumise.

Nr 207 • November 2021