Uues kuues Diplomaatia
Diplomaatia hakkab oma artikleid avaldama ainult veebis. Nii saame Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale olulisi teemasid kajastada operatiivsemalt ning pakkuda lugejale rohkemat.
Ukraina sõja üleilmsed mõjud
2022. aasta on lõppemas. Maailma ajalukku läheb see aasta kurva ja häirivana. Vene riik ründas Ukrainat ilmselge eesmärgiga hävitada Ukraina riiklus ja tema territoorium annekteerida. Seejuures rikkus Vene riik ka kõiki sõjaõiguse reegleid, tappes, piinates ja vägistades tsiviilelanikkonda ning hävitades tsiviiltaristut.
Euroopa julgeolek pärast NATO Madridi tippkohtumist
Venemaa alustatud sõda Ukrainas jätkub, kuid praeguseks on territooriumide vallutamine praktiliselt seiskunud. Siiski tasub olla murelik tuleviku ees. Ukraina maksab jätkuvalt kõrget hinda nii inimeludes kui rahas. Euroopat tabanud rekordiline inflatsioon ja järjest kõrgemad energiahinnad tõstatavad küsimuse, kui kauaks jagub eurooplastel poliitilist tahet Ukrainat toetada.
„Tempus fugit“ – aeg lendab
13.–15. maini väldanud, järjekorras 15. Lennart Meri konverentsil oli algselt kavas muude teemade hulgas tähistada ka Nõukogude Liidu lagunemist 30 aastat tagasi ja sellele järgnenud ahtas võimaluste ajaaknas saavutatut. President Lennart Meri rõhutas iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel lakkamatult, et Eestil on väga kiire. Tal oli õigus – ajaaken sulgus peagi. Aga ajaga võidu joostes õnnestus meil liituda NATO ja Euroopa Liiduga.
Rahu, ainult rahu
Diplomaatia veebruarikuu number läks trükki reedel, 18. veebruaril, kui sõjaoht Euroopas oli erakordselt suur. Sel tumedal tunnil püsis veel pisike lootusekübe, et äkki kõige hullem stsenaarium ei lähe käiku. Kahjuks läks – Putin ei jätnud jonni ja Vene väed alustasid 24. veebruari varahommikul sissetungi Ukrainasse.
Milline on NATO tulevik?
Kui nn Washingtoni lepet võib nimetada NATO põhimääruseks, siis nn strateegilist kontseptsiooni kaitseorganisatsiooni tulevikku vaatavaks äriplaaniks. See dokument peaks kirjeldama ümbritsevat maailma ning sätestama strateegilised eesmärgid ja põhimõtted.
Täna naabri, homme Sinu mure
Rooma poeet Horatius nentis 2000 aastat tagasi: „Sest Sinu asi on hädaohus, kui naabri maja põleb.” (Nam tua res agitur, paries cum proximus ardet) Ajal, mil üleilmsete hädade lahendus näib olevat enesesse tõmbumine ja kilpkonna meetodil võitlemine, on see aegadetagune tarkus igati päevakohane seeme aruteludeks 14. Lennart Meri konverentsil septembri alguses.
Usaldus ja identiteet
Küsisin Diplomaatia Põhjala-Balti suhetele keskenduvat maikuu numbrit ette valmistades healt sõbralt Soomes, mis on praegu põhjanaabrite ühiskonnas kõige olulisem teema. Jättes kõrvale koroonapandeemia mõjud, mis kahtlemata on hetkel igapäevane mure kõigile.
Eesti manööverdamisruum maailma suurvõimude jõuvõtmises
Täna jõuab lugejani esimene uuenduskuuri läbinud Diplomaatia number. Ajakiri hakkab ilmuma neli korda aastas – veebruaris, mais, augustis ja novembris. Kogumaht jääb ajalehega samaks: see, mis oli enne jaotatud 12 numbri vahel, hakkab nüüd olema neljas numbris.
Pingeline aastalõpp
Selle aasta lõpp on pingeline maailmapoliitika jaoks. USAs võttis presidendivalimistel võidu Joe Biden, Mägi-Karabahhis jõuti relvarahuni, Valgevenes jätkuvad protestid ja …
Nõukogude jäänukid
Ehkki Nõukogude Liit lakkas olemast 1991. aastal, 29 aastat tagasi, näeme me tänase päevani, et kommunistliku kolossi kokkukukkumisel on oma järelmid ja tegelikkuses Nõukogude Liidu lagunemine jätkub. Sest kui vaadata Valgevene revolutsiooni ja Aserbaidžaani-Armeenia sõjategevust, on selge, et nende piirkondade probleemid pärinevad suurelt osalt Nõukogude ajast. Aga pole kahtlust, et Valgevene tee demokraatiani ja võimalik Aserbaidžaani-Armeenia üksteisemõistmine saab olema väga keeruline.
Ümbermõtestatud ajalugu
Koroonaviirusest räsitud maailmas möllab monumendisõda, milles protestijad üritavad näidata ajalugu teistviisi. Euroopa peab hakkama midagi tegema enda ellujäämiseks. Seda ajal, mil Venemaa propaganda üha tugevneb. Need on augustikuu Diplomaatia põhiteemad.
Globaliseerunud Eesti
Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ja maikuu eesistujana tajunud oma diplomaatias võib-olla esimest korda, kui globaliseerunud võib maailm olla. Samas võib koroonapandeemia panna globaliseerumisele pidurid. Need on trendid, millel hoiab silma peal juunikuu Diplomaatia.
Koroonaviirus ja 9. mai
Koroonaviirus peatas maailma. Või nii meile esialgu tundus. Kuid nüüd on selgumas, et vana rahvusvaheline poliitika pole kuskile kadunud. Need, kes olid enne koroonaviiruse levikut ühesugused, on seda ka kriisi ajal, ja need, kes olid enne teistsugused, on seda ka praegu. Koroonaviirus tabas maailma rängalt, kuid riikide poliitiline mälu on endine. Sellest kõigest ehk viirusest ja lähenevast 9. maist aprillikuu Diplomaatia ka kirjutab.
Tartu rahu 100
Mõistetavalt on veebruari Diplomaatia pühendatud valdavas enamuses Tartu rahu 100. aastapäevale. On ju tegemist lepinguga, mille kaudu sai eluõiguse Eesti Vabariik ja mis oli Eesti välispoliitilise võidu märgiks.
Euroopa plussid ja miinused
Eesti kuulumine Euroopasse on ajaloolistel põhjustel iseenesestmõistetav. Sestap läheb meile korda selle kontinendi käekäik koos oma plusside ja miinustega. Aasta viimane Diplomaatia pühendabki suure osa oma sisust Euroopa arengutele.
Eesti 20 aastat WTOs
Kui kevadel tähistasime Eesti 15-aastast kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse, siis nüüd on aeg heita pilk Eesti 20 aastale Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Mis on WTOsse kuulumine Eestile andnud ja missugune üldse võiks olla maailma kaubanduse tulevik, sellele katsubki novembrikuu Diplomaatia valgust heita.
Diplomaatia vähenemine sõjaohu arvelt
Diplomaatilised möödalasud ja sõjaohu kasv on nähtused, mis on iseloomustanud viimaseid kuid maailmas. On meie kohustus jälgida ja analüüsida neid arenguid siit Eestist, sest pole kahtlust, et maailmas toimuv mõjutab aktiivselt Eesti julgeolekut. Loomulikult on selle numbri üheks fookuseks Venemaa, kuid ka Iraani suhted läänemaailma, eriti USAga.