Jäta menüü vahele
Rubriik

Juhtkiri

Filtrid:

„Tempus fugit“ – aeg lendab

13.–15. maini väldanud, järjekorras 15. Lennart Meri konverentsil oli algselt kavas muude teemade hulgas tähistada ka Nõukogude Liidu lagunemist 30 aastat tagasi ja sellele järgnenud ahtas võimaluste ajaaknas saavutatut. President Lennart Meri rõhutas iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel lakkamatult, et Eestil on väga kiire. Tal oli õigus – ajaaken sulgus peagi. Aga ajaga võidu joostes õnnestus meil liituda NATO ja Euroopa Liiduga. 

Nr 209 • Mai 2022

Rahu, ainult rahu

Diplomaatia veebruarikuu number läks trükki reedel, 18. veebruaril, kui sõjaoht Euroopas oli erakordselt suur. Sel tumedal tunnil püsis veel pisike lootusekübe, et äkki kõige hullem stsenaarium ei lähe käiku. Kahjuks läks – Putin ei jätnud jonni ja Vene väed alustasid 24. veebruari varahommikul sissetungi Ukrainasse.

Nr 208 • Veebruar 2022

Milline on NATO tulevik?

Kui nn Washingtoni lepet võib nimetada NATO põhimääruseks, siis nn strateegilist kontseptsiooni kaitseorganisatsiooni tulevikku vaatavaks äriplaaniks. See dokument peaks kirjeldama ümbritsevat maailma ning sätestama strateegilised eesmärgid ja põhimõtted.

Nr 207 • November 2021

Täna naabri, homme Sinu mure

Rooma poeet Horatius nentis 2000 aastat tagasi: „Sest Sinu asi on hädaohus, kui naabri maja põleb.” (Nam tua res agitur, paries cum proximus ardet) Ajal, mil üleilmsete hädade lahendus näib olevat enesesse tõmbumine ja kilpkonna meetodil võitlemine, on see aegadetagune tarkus igati päevakohane seeme aruteludeks 14. Lennart Meri konverentsil septembri alguses.

Nr 206 • August 2021

Usaldus ja identiteet

Küsisin Diplomaatia Põhjala-Balti suhetele keskenduvat maikuu numbrit ette valmistades healt sõbralt Soomes, mis on praegu põhjanaabrite ühiskonnas kõige olulisem teema. Jättes kõrvale koroonapandeemia mõjud, mis kahtlemata on hetkel igapäevane mure kõigile.

Nr 205 • Mai 2021

Eesti manööverdamisruum maailma suurvõimude jõuvõtmises

Täna jõuab lugejani esimene uuenduskuuri läbinud Diplomaatia number. Ajakiri hakkab ilmuma neli korda aastas – veebruaris, mais, augustis ja novembris. Kogumaht jääb ajalehega samaks: see, mis oli enne jaotatud 12 numbri vahel, hakkab nüüd olema neljas numbris.

Nr 204 • Veebruar 2021

Pingeline aastalõpp

Selle aasta lõpp on pingeline maailmapoliitika jaoks. USAs võttis presidendivalimistel võidu Joe Biden, Mägi-Karabahhis jõuti relvarahuni, Valgevenes jätkuvad protestid ja …

Nr 203 • Detsember 2020

Nõukogude jäänukid

Ehkki Nõukogude Liit lakkas olemast 1991. aastal, 29 aastat tagasi, näeme me tänase päevani, et kommunistliku kolossi kokkukukkumisel on oma järelmid ja tegelikkuses Nõukogude Liidu lagunemine jätkub. Sest kui vaadata Valgevene revolutsiooni ja Aserbaidžaani-Armeenia sõjategevust, on selge, et nende piirkondade probleemid pärinevad suurelt osalt Nõukogude ajast. Aga pole kahtlust, et Valgevene tee demokraatiani ja võimalik Aserbaidžaani-Armeenia üksteisemõistmine saab olema väga keeruline.

Nr 202 • Oktoober 2020

Ümbermõtestatud ajalugu

Koroonaviirusest räsitud maailmas möllab monumendisõda, milles protestijad üritavad näidata ajalugu teistviisi. Euroopa peab hakkama midagi tegema enda ellujäämiseks. Seda ajal, mil Venemaa propaganda üha tugevneb. Need on augustikuu Diplomaatia põhiteemad.

Nr 201 • August 2020

Globaliseerunud Eesti

Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ja maikuu eesistujana tajunud oma diplomaatias võib-olla esimest korda, kui globaliseerunud võib maailm olla. Samas võib koroonapandeemia panna globaliseerumisele pidurid. Need on trendid, millel hoiab silma peal juunikuu Diplomaatia.

Nr 200 • Juuni 2020

Koroonaviirus ja 9. mai

Koroonaviirus peatas maailma. Või nii meile esialgu tundus. Kuid nüüd on selgumas, et vana rahvusvaheline poliitika pole kuskile kadunud. Need, kes olid enne koroonaviiruse levikut ühesugused, on seda ka kriisi ajal, ja need, kes olid enne teistsugused, on seda ka praegu. Koroonaviirus tabas maailma rängalt, kuid riikide poliitiline mälu on endine. Sellest kõigest ehk viirusest ja lähenevast 9. maist aprillikuu Diplomaatia ka kirjutab.

Nr 199 • Aprill 2020

Tartu rahu 100

Mõistetavalt on veebruari Diplomaatia pühendatud valdavas enamuses Tartu rahu 100. aastapäevale. On ju tegemist lepinguga, mille kaudu sai eluõiguse Eesti Vabariik ja mis oli Eesti välispoliitilise võidu märgiks.

Nr 197/198 • Veebruar 2020

Euroopa plussid ja miinused

Eesti kuulumine Euroopasse on ajaloolistel põhjustel iseenesestmõistetav. Sestap läheb meile korda selle kontinendi käekäik koos oma plusside ja miinustega. Aasta viimane Diplomaatia pühendabki suure osa oma sisust Euroopa arengutele.

Nr 196 • Detsember 2019

Eesti 20 aastat WTOs

Kui kevadel tähistasime Eesti 15-aastast kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse, siis nüüd on aeg heita pilk Eesti 20 aastale Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Mis on WTOsse kuulumine Eestile andnud ja missugune üldse võiks olla maailma kaubanduse tulevik, sellele katsubki novembrikuu Diplomaatia valgust heita.

Nr 195 • November 2019

Diplomaatia vähenemine sõjaohu arvelt

Diplomaatilised möödalasud ja sõjaohu kasv on nähtused, mis on iseloomustanud viimaseid kuid maailmas. On meie kohustus jälgida ja analüüsida neid arenguid siit Eestist, sest pole kahtlust, et maailmas toimuv mõjutab aktiivselt Eesti julgeolekut. Loomulikult on selle numbri üheks fookuseks Venemaa, kuid ka Iraani suhted läänemaailma, eriti USAga.

Nr 194 • Oktoober 2019

Tõusev Aasia

Aasia tähtsus maailma areenil kasvab. Oleks viga arvata, nagu jääks Eesti sellest arengust puutumata. Mis toimub meile võib-olla geograafiliselt kauges, aga juba tehnoloogiliselt lähedases Aasias, sellele ongi pühendatud septembrikuu Diplomaatia.

Nr 193 • September 2019

Eesti globaalsel areenil

Augustikuu Diplomaatia on suures osas pühendatud Eesti saamisele ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Pole kahtlust, et Julgeolekunõukogu liikmesus annab Eestile senisest suurema võimaluse kaasa rääkida globaalsetel teemadel ja suhelda seni meist kaugel asuvate ja meile vähe tuntud riikidega. See on suur väljakutse meie diplomaatidele ja poliitikutele.

Nr 192 • August 2019

Virtuaalne ja füüsiline julgeolek

Maailm on arenenud niikaugele, et me peame oma julgeoleku eest muretsema nii virtuaalses kui ka reaalses ruumis. Sestap tasub tähelepanu pöörata mõlemale suunale, mida juunikuu Diplomaatia teebki.

Nr 190/191 • Juuni 2019