Jäta menüü vahele

Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga on võimalik ilma okupeeritud alasid (kohe) vabastamata

Minevikust on mitmeid näiteid NATO ja EL-i laienemiste kohta, mille puhul tehti tavapärase protsessiga võrreldes erandeid. See näitab, et poliitilise tahte olemasolul on EL-i liikmesriikidel legitiimne võimalus võtta Ukraina liikmeks vastu ka külmutatud konflikti tingimustes eeldusel, et Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud.

24. aprill 2025

Kommentaar

Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga on võimalik ilma okupeeritud alasid (kohe) vabastamata

Minevikust on mitmeid näiteid NATO ja EL-i laienemiste kohta, mille puhul tehti tavapärase protsessiga võrreldes erandeid. See näitab, et poliitilise tahte olemasolul on EL-i liikmesriikidel legitiimne võimalus võtta Ukraina liikmeks vastu ka külmutatud konflikti tingimustes eeldusel, et Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud.

24. aprill 2025

Ramon Rask: Kaubandussõda ähvardab rahvusvahelise õiguse valget ninasarvikut

Rahvusvahelistel reeglitel põhineva ühiskonnakorralduse vundament on rahvusvaheline kaubandus, mis on tollisõja näol rünnaku all. Sellega koos rapub kogu ülejäänud reeglitel põhinev maailmakord koos rahvusvahelise kriminaalõigusega.

10. aprill 2025
  • Tomas Jermalavičius: Leping karidel?

    Igaüks, kes NATO-t tunneb, mõistab, et see allianss on nii poliitiline kui ka sõjaline. Niisiis määravad kaitsealliansi solidaarsust ja ühtsust ühevõrra poliitilised printsiibid ja otsused kui ka sõjaline võimsus. Vahetult pärast Trumpi fantaasiaid Gröönimaa ja Kanada annekteerimisest sattus Atlandi-ülene suhe Valge Maja roosiaias kõrgete tollimäärade karidele.

    7. aprill 2025
  • Lääne-Balkan paneb proovile Euroopa Liidu laienemise tõsiseltvõetavuse

    Euroopa Liidu laienemine käib käsikäes strateegilise autonoomiaga, sest loob regioonis stabiilsust ja haarab enda mõjusfääri riike, mis praegu kõiguvad rindejoonel. Eriti kriitiline on olukord Lääne-Balkanil, kus mitmed riigid ootavad läbirääkimiste laua taga juba aastaid, kuid seda edutult. Kui laienemisprotsess jääb toppama, on ohtlik mõelda, mis hakkab saama riikides, kus niigi nõrgestatud kodanikuühiskond on autoritaarsete režiimide ja vene mõjutustegevuse ees küllaltki relvitud.

    4. aprill 2025
  • Sigrid Suppi: Milei šokiteraapia on paisanud riigi mitmete dilemmade ette

    Tänu Argentina presidendi Javier Milei 2023. aasta lõpus algatatud šokiteraapiale on riigi majandus vaikselt stabiliseeruma hakanud, kuid selle tagajärjel klassifitseerus eelmisel aastal enam kui pool Argentina populatsioonist vaeste inimeste sekka. Olgugi, et Argentina ei ole esimest korda turbulentsete poliitiliste pöörete ja majanduskriiside vahel, on viimased aastad siiski riiki korralikult kõigutanud. 

  • Kai Kaarelson: Trumpi eesmärk on Trump suureks teha

    Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenskõi pressietteaste Valge Maja ovaalsaalis 28. veebruaril pidi toimuma enne nende plaanitud päriskohtumist (mis lõpuks ära jäigi). Sellist praktikat presidentide kohtumistel vahel rakendatakse – tegu on n-ö doorstep etteastega, kus tehakse pilti ja presidendid esitlevad avalikkusele lühidalt, millest neil on plaanis omavahel rääkida. Tavaliselt ei kesta see rohkem kui mõne minuti, aga seekord oli ovaalsaalis jäetud ruumi ka küsimusteks. Kohal viibisid vaid hoolikalt valitud ajakirjanikud ning lõpuks vältas see kokku 50 minutit. Neist viimased 10 olid teravad.

    3. märts 2025

Analüüs

Enamat kui süsteemne rivaal: Hiina kui ELi julgeoleku proovikivi

Euroopa Liidu sidemed Hiinaga jäävad tähtsuse poolest alla ainult transatlantilistele suhetele. Pikka aega keskendus EL Hiinale kui ühele peamisele kaubanduspartnerile ja sellega kaasnevatele majanduslikele võimalustele. Viimastel aastatel on ELi arusaam suhetest Hiinaga aga muutunud ning üha rohkem rõhutatakse süsteemsele rivaliteedile ja majandusjulgeolekule. Sellele vaatamata pöörab EL oma Hiina-poliitikas julgeolekuriskidele endiselt liiga vähe tähelepanu.

15. aprill 2025

Armastusega Pariisist: kuidas Prantsuse tuumavihmavarju Euroopa kohale tõsta?

Ameerika Ühendriikide eemaldumisel Euroopa kaitsest on maailmajao tuumaheidutusele tõsiseid järelmeid. NATO tuumariikidest kõige suurem, mitmekesisem ja võimsam tuumaarsenal on USA-l. Külma sõja algusest peale on ta selle arsenaliga teostanud Euroopas tuumaheidutust NATO liikmesmaade kaitseks, kellel endal tuumarelv puudus.

19. märts 2025

Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas

Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, hiinlased võitlemas Venemaa eest rindel ja USA-ga tollisõjas, Saksamaa koalitsioon

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 16. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.

14. aprill 2025

Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: USA tollid ning EL ja NATO, tsiviiltaristu ründamine Ukrainas, ELi kaitsepoliitika, hübriidrünnakud

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 15. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.

8. aprill 2025

Intervjuu

Julija Dukach: Desinformatsioonil pole reaalsusega asja, see mängib tunnetel

Infosõjas kasutab Venemaa vana printsiipi: jaga ja valitse. Sotsiaalmeedia algoritmide ja tehisaru levikuga on väärinfokampaaniate korraldamine ja sotsiaalsete lõhede ärakasutamine muutunud lihtsamaks kui kunagi varem, selgitas Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud usutluses Julija Dukach, OpenMindsi desinformatsiooni uuringute juht.

2. aprill 2025

Arvustus

Quo vadis, Afganistan? Olukorrast naistest Talibani võimu all filmi “Kirjad Hawale” näitel

2024. aastal rahvusvahelisel Amsterdami dokumentaalfilmide võistlusel IDFA esilinastunud ning veebruaris DocPointi programmis Eestis linastuv afgaani noore filmitegija ja ajakirjaniku Najiba Noori portreefilm “Kirjad Hawale” avab režissööri ema Hawa elu. Filmi tegevustik vältab üle viie aasta ning katab muuhulgas turbulentset aega, mil Ameerika Ühendriikide väed 2021. aastal Afganistanist lahkusid ning riik langes Talibani võimu alla.