Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:

Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?

Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.

31. mai 2021
Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teadusauhinna, Balti Assamblee medalite ja Balti innovatsiooniauhinna üleandmise tseremoonia 2020.

Rohkem kui juhuslik Balti jututuba

Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. …

Nr 205 • Mai 2021
Mullu 23. augustil, Balti keti 30. aastapäeval korraldati solidaarsuskett Valgevene meeleavalduste toetuseks 32 riigis. Pildil üritus Riias.

Valgevene kriis Balti ja Põhjala naabrite silme läbi

Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted.

Nr 205 • Mai 2021
Elektroonilises keskkonnas teenuste osutamine ja tarbimine on era- ja avaliku sektori töö igapäevane osa ning toob Eestile kui e-riigile maailmas palju tähelepanu. Euroopas hakkavad silma Põhjamaad ja Balti riigid, kus riiklike elektrooniliste teenuste kasutamine on piiriüleselt küll veel väga vähene, kuid riigisiseselt pakutakse üha enam teenuseid digitaalselt.

Põhjala-Balti riigipiirideta e-teenused on veel unistus

Põhjamaad ja Balti riigid on riiklike e-teenuste kasutamises maailmas esirinnas, kuid huvi usaldusväärsete ja mugavate piiriüleste e-teenuste vastu on leige ning lahendamist vajavad erinevad takistused autentimisest keelebarjäärini. Esimesed ettevaatlikud sammud on siiski astutud.

Nr 205 • Mai 2021
Eesti on väga unikaalsel positsioonil: oleme ajalooliselt kujunenud soome-ugri liikumise keskuseks. Põlisrahvaste organisatsioonidega suhtlemine ei ole lihtsamate killast, reeglina on need oma riikidega opositsioonis. Eesti on siin erandlik nähtus ja seda peaks teadvustama.

Eesti huvid Arktika võidujooksus

Eesti saaks Arktikas aidata digilahendustega energiasäästlike ja ilmastikuoludele vastu pidavate ehitiste väljatöötamisel. Lisaks on Eesti unikaalne soome-ugri liikumise keskusena. Esmalt vajab Eesti aga Arktika strateegiat ja selle rahastust.

Nr 205 • Mai 2021
Pinged on hetkel küll näiliselt leevenenud, kuid olukord on Ukrainas jätkuvalt pinev.

Ukrainas püsib pinevus, kuid ühiskond on tugevam

Pärast kaht kuud pingete demonstratiivset eskaleerimist ning sõjatehnika ja vägede koondamist Ukraina piiri lähistele teatas Venemaa, et nn õppused on läbi ja väed naasevad baasidesse. Kas see tähendab, et Venemaa annab järele? Ei.

Nr 205 • Mai 2021
Montenegro peaminister Zdravko Krivokapić ja ta Serbia kolleeg Ana Brnabić võtsid veebruaris üheskoos Podgorica lennuväljal vastu Venemaa annetatud Sputnik V vaktsiinilasti.

Venemaa jätkab mõjuvõimu laiendamist Musta mere ja Balkani piirkonnas

Pärast mõningast pingete temperatuuri jahutamist Ida-Ukrainas jätkab Moskva provokatiivset tegevust Mustal merel. 20. aprilli öösel pidasid Vene piirivalvurid kinni kaks Ukraina kalurit, kes parasjagu olid Ukraina majandusvööndis paadiga kalal. Venemaa kontrolli all olev Musta mere magistraadikohus Krimmis mõistis laeva kapteni haldusrikkumise eest süüdi.

Nr 205 • Mai 2021
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kihk Euroopaga rohkem suhelda on kannustatud soovist pääseda binaarsest valikust USA ja Hiina vahel. Euroopas ja Brüsselis on omakorda suur tung leida tasakaal USA ja Hiina vahel.

Palun vabandust, et hiljaks jäin! Aasia sajandi algus Euroopas

Majanduslik, ideoloogiline ja sõjaline vastasseis on kolinud Euroopast Aasiasse. 40 protsenti maailmamajandusest asub Aasias, demokraatia ja autoritaarne valitsemiskord ristavad piike ning Lõuna-Hiina merelt ja Taiwanist võib alguse saada järgmine sõda.

Nr 205 • Mai 2021
Aprilli algul võõrustas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Ankaras kahte Euroopa kõrget esindajat: Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit ja Euroopa Ülemkogu eesistujat Charles Micheli. Kuigi kohtusid kolm liidrit, oli läbirääkijatele vaid kaks tooli ning Euroopa Komisjoni president von der Leyen sätiti kohtumist tunnistama eemalt, diivanilt.

Diivan ja kaks minutit: diplomaatia mõjutushoovad

Eksimine pidavat inimlik olema. Ka kõige kogenumatel diplomaatidel, poliitikutel, ärimeestel võib mõnel olulisel üritusel midagi viltu kiskuda. Siiski jääb tahes-tahtmata üles küsimus, kas mõni protokolliline aps pole hoopis tahtlik möödalaskmine, mis võib rahvusvahelistes suhetes saatuslikuks saada.

8. mai 2021
Venemaa valitsus läkitas 19. aprillil Prahasse erilennu, et tuua koju diplomaadid ja nende pered, kelle Tšehhi valitsus riigist välja saatis. Kaks päeva varem teatas Tšehhi peaminister Andrej Babiš, et Venemaa sõjaväeluure oli seotud Vrbetice laskemoona ladude plahvatusega, mis lisaks suurele majanduslikule kahjule tõi kaasa kahe inimese surma.

Venemaa luure tegudele tuleb avalikult vastu seista

Vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus.

23. aprill 2021
Ukriana siseminister Arsen Avakov (keskel vasakul) käis 19. aprillil Mariupoli Aasovi mere sadama lähistel toimunud sõjaväeõppusi vaatlemas. Venemaa teatas 16. aprillil, et sulgeb 24. aprillist kuni 31. oktoobrini kaks Musta mere sektorit välismaistele sõjalaevadele ja „teistele riigilaevadele“. Sellega Venemaa sisuliselt blokeerib ligipääsu Aasovi merele ja Ukraina Mariupoli ja Berjanski sadamale ning rikub ÜRO mereõiguse konventsiooni.

Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses

Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.

21. aprill 2021
NATO peasekretär Jens Stoltenberg (paremal) ja Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kohtusid 13. aprillil, et arutada Venemaa vägede koondumist Ukraina piirile.

Kas lääne üksmeelsest toetusest Ukrainale piisab Kremli heidutamiseks?

Lääne praegune reaktsioon Venemaa provokatiivsetele ähvardustele on tähelepanuväärselt operatiivne ja konkreetne, kuid soovitud mõju saavutamiseks peavad poliitilistele avaldustele järgnema olulised praktilised sammud.

20. aprill 2021
Vene president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu (vasakul) jälgisid 2017. aasta sügisel õppust Zapad Leningradi oblastis. Selle aasta suve teisel poolel ja sügisel toimub järjekordne suurõppus Zapad, mille läheduse tõttu suurenevad sel ajal ka ohud Läänemere piirkonna ja liitlaste julgeolekule.

Vene oht püsib, Hiina oma suureneb

Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.

5. aprill 2021
Isehakanud Donetski Rahvavabariigi väed osalesid 2020. aasta augustis Donetski linna lähedal sõjaväeõppustel.

Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?

Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?

1. aprill 2021
Isamaa kaitsja päeva ehk Vene armee püha tähistamine Krimmis, Sevastopolises 23. veebruaril 2021. Naine hoiab käis Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja kaitseminister Sergei Šoigu portreesid.

Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust

Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.

31. märts 2021
Osana Ühendkuningriigi julgeoleku-, kaitse-, arengu- ja välispoliitika visioonide avalikustamisest külastas peaminister Boris Johnson ettevõttet BAE Systems Wartoni lennuväljal ning tutvus Team Tempesti arendustega.

Ühendkuningriigi uus sõjaline arengukava Baltimaades kindlustunnet ei ärata

Kuidas mõjutavad märtsi keskpaigas avaldatud Ühendkuningriigi julgeoleku-, kaitse-, arengu- ja välispoliitika visioonid ning kaitseväe arengukava brittide sõjalist kohalolekut ja tegevuste aktiivsust Kirde-Euroopas ja konkreetselt Eestis?

30. märts 2021

Kaubeldes Putini oligarhidega, toetab Euroopa Kremli jõupingutusi ELi hävitamiseks

Vladimir Putin on kuulutatud maailmapoliitikas paariaks. Selle paaria eesmärk on ennekõike raha ja majanduslike hoobadega “vallutada Euroopa”. Euroopa juhid jäävad aga Kremlist rääkides ja vastutegevuses ebamääraseks ning Euroopa ärimehed ostavad jätkuvalt Venemaalt toorainet, toetades nõnda Euroopa-vastase propaganda rahastamist. See nõiaring peab lõppema.

25. märts 2021

Valgevene on pärast tormi viitsütikuga pomm

Kuigi Valgevene president Alaksandr Łukašenka üleastumisi ja inimõiguste rikkumisi on raske unustada ja andeks anda, tuleb Euroopa Liidul jätkata suhtlust praeguse võimueliidiga ning vältida Venemaa-vastaste meeleolude toetamist Valgevenes, kus neid on väga palju. Kui Moskva tunneb, et on Valgevenet kaotamas, on tõenäoline, et käivitub Krimmi või Donbassi tegevuskäik ja EL-i piirile tekib järjekordne külmutatud konflikti piirkond.

5. märts 2021