Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:
(Vasakult) Rootsi kaitseväe juhataja kindral Micael Bydén, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ja Soome kaitseminister Antti Kaikkonen Rootsis 2021. aasta oktoobris. Stoltenberg käis koos kaitseministritega vaatlemas Rootsi ja Soome mereväeõppust SWENEX-21.

Soomel ja Rootsil ei ole kiirteed NATO-sse

Soomel ja Rootsil ei ole NATO-sse astumiseks kiirteed. Liikmeks astumist taotledes peavad nad tõendama, et suudavad täita NATO poliitilisi, sõjalisi, juriidilisi, ressursse ja julgeolekut puudutavaid nõudeid või vähemalt esitama plaani ilmsete vajakajäämiste kõrvaldamiseks.

10. jaanuar 2022
Ukraina sõjaväelane žestikuleerib riigilipuga 2021. aasta septembris Lvivi oblastis Ukraina rahvusvahelises rahuvalvekeskuses õppusel "RAPID TRIDENT-2021". Ukraina korraldas õppused koos USA vägede ja NATO liitlastega. James Sherr väidab, et ei ole liiga hilja väljendada Venemaale otsusekindlust, et lääne põhiline eesmärk ei ole vältida sõda, vaid säilitada oma julgeolek, ning lääne vastus agressioonile saab olema ebaproportsionaalne, võrreldes kasuga, mida Venemaa loodab saavutada.

Kollektiivne Putin ja kollektiivne lääs

Kollektiivne Putin – kaeblev, auahne ja vaenulik Venemaa – sündis samal päeval, kui Nõukogude Liit suri. Tänapäeval elatub ta ähvardamisest ja selle viljade lõikamisest. Kodanikuühiskonna hävitamine Venemaal ja Ukraina ähvardamine on ühe medali kaks eri külge. Ukraina sõltumatus ja lääne julgeolek on samuti ühe medali kaks eri külge, kinnitab Venemaa oma viimaste nõudmistega.

Prantsusmaa Euroopa Liidu poliitika eesistumise ja valimiste köielkõnd

See ei pidanud nii minema, kuid veel ühe Brexiti tagajärjena langevad alanud poolaastal kokku Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ning presidendi- ja parlamendivalimised. Kas Prantsusmaa valitsusel jätkub võhma tegeleda mõlemaga? Igal juhul kujunevad valimised testiks, kas prantslased jäävad tugeva ELi-meelsusega silma paistnud president Emmanuel Macroni selja taha.

4. jaanuar 2022
Reuters/Scanpix

Euroopal seisab ees ränkraske talv

Euroopa on üha tugevama idakaarest lähtuva surve all. Kui Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka oli suve jooksul katsetanud rändevoogude paiskamist relvana Leedu ja Läti piirile, siis nüüd on ta kogunud piisavalt „inimlaskemoona“, et saata mitte enam sadu, vaid lausa tuhandeid inimesi Euroopa Liidu piiridest läbi murdma. Kuźnica Poola piiril oli kõigest esimene suur katsetus, millele kindlasti järgneb palju teisi, et survestada Euroopa Liitu möönma Minski režiimi legitiimsust.

Nr 207 • November 2021
EPA/Scanpix

Tavasõda on moest läinud. Käes on halli tsooni agressiooni aeg

Kui Valgevene hakkas tänavu suvel ootamatult migrante Leedu piirile tooma, et tekitada Leedu poolel põgenikekriis, olid inimesed üllatunud ja jahmunud. Nad poleks pidanud olema.

Nr 207 • November 2021
Reuters/Scanpix

Zapad-2021 õppetunnid – võidu võtab see, kes esimesena reageerib

10.–16. septembrini viisid Venemaa ja tema liitlane Valgevene läbi juhtimis- ja staabiõppuse Zapad-2021 aktiivse faasi. Zapadiga katsetatakse Venemaa sõjapidamisvõimet Lääne operatiivsuunal ning seega on selle iseloom tugevasti NATO-vastane. Nii on alati olnud.

Nr 207 • November 2021
AFP/Scanpix

Kuidas me võidame järgmise sõja?

Just see küsimus võtab kõige paremini kokku Eesti sõjalise kaitse eesmärgi ja ülesande. Küsimuse teravik – sõjaks valmistumine – ei tähenda tingimata, et sõja puhkemine on vältimatu.

Nr 207 • November 2021
TASS/Scanpix

Millega peab NATO tegelema Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku jätkuvaks kindlustamiseks?

NATOs käib parajasti uue strateegilise kontseptsiooni koostamine. Septembris alanud protsess vältab enam kui pool aastat ning jõuab lõpule 2022. aasta juunis. Siis toimub järjekordne NATO tippkohtumine, kus on plaanis uus kontseptsioon heaks kiita.

Nr 207 • November 2021
SIPA/Scanpix

NATO otsib tõhusust ja tasakaalu ka kriisiohjes

Kriisiohje on lisaks kollektiivkaitsele ja koostöisele julgeolekule üks NATO põhiülesandeid. Uues NATO strateegilises kontseptsioonis, mida parasjagu koostatakse ja mis vahetab välja eelmise, 2010. aastal vastu võetud dokumendi, pööratakse kriisiohjamisele tõenäoliselt veel rohkem tähelepanu.

Nr 207 • November 2021
Reuters/Scanpix

Tuleviku konfliktid – üha enam bitid ja baidid, mitte tankid ja tulirelvad

Küberruum on poliitilise võitluse osa ja riikidevahelised pinged väljenduvad seal samamoodi nagu analoogmaailmas.

Nr 207 • November 2021
Läti kaitseministeerium

Uued murrangulised tehnoloogiad pakuvad väikeriikidele eduvõimalusi

Viimasel ajal kõneldakse Brüsselis rohkesti uutest murrangulistest tehnoloogiatest (emerging disruptive technologies – EDT), mille arengusse nii Euroopa Liit kui ka …

Nr 207 • November 2021
Imago/Scanpix

NATO ja Euroopa Liidu suhe vajab ümberhindamist

NATO ja Euroopa Liidu suhetes on viimastel aastatel pingeid suurendanud muu hulgas Donald Trumpi presidentuur, ELi strateegilise kompassi koostamine ja AUKUSe leppe sõlmimine. Need pinged keerlevad transatlantilise alliansi usaldusväärsuse ümber, seades küsimärgi alla Ameerika kohalolu säilitamise Euroopas ja koormajagamise liitlaste vahel, samuti tekitab küsimusi Euroopa kaitsevõime autonoomsus või koguni iseseisvus NATOst ja Ameerika Ühendriikidest. 

Nr 207 • November 2021
Caro/Oberhaeuser/Scanpix

NATOt ootab ees pööre Hiina poole

Samal ajal kui NATO annab viimast lihvi uuele strateegilisele kontseptsioonile, on kõigi pilgud pööratud Brüsselile, et saada vihjeid allianssi ees ootavate muudatuste kohta. Seda tehakse eriti pingsalt Baltimaades, kus on kaalul küsimus, kui kaugele läheb allianss Hiina toomisel tähelepanu keskpunkti strateegilises kontseptsioonis.

Nr 207 • November 2021
Reuters/Scanpix

Hiina kasutab haruldasi muldmetalle relvana Lääne vastu

NATOs on lõpuks ametlikult tunnistatud seda, mis on olnud ilmselge juba aastaid: lääneriigid seisavad silmitsi Hiinast lähtuvate kasvavate julgeolekuriskidega. Nende riskide käsitlemisel seisab Atlandi-ülene liit silmitsi probleemidega eelkõige ühes valdkonnas.

Nr 207 • November 2021
TASS/Scanpix

Venemaa edusammud ja komistuskivid Arktikas

Alates president Vladimir Putini teise ametiaja (2004–2008) lõpust on Venemaa üha sagedamini heitnud pilke põhjakaarde. See põhjustab Läänes kartust, et alanud on võidujooks Arktikale, ent Arktika taasmärkamine on samavõrd Venemaa riigisisene areng: Moskva tahab oma külmunud tagahoovi vormida nn strateegiliseks ressursibaasiks 21. sajandile.

Nr 207 • November 2021
Imago/Scanpix

USA ja Venemaa kõnelused – kas hea uudis või peavalu?

30. septembril peeti Genfis Venemaa ja USA diplomaatide strateegilise stabiilsuse kõneluste (SSD) teine voor. Lepiti kokku kahe töörühma moodustamises: üks neist tegeleb tuleviku relvastuskontrolli põhimõtete ja eesmärkidega ning teine strateegilise mõjuga võimekuste ja tegevustega.

Nr 207 • November 2021
AP/Scanpix

Väikeriigid maailma diplomaatia tipus: Eesti ja Norra erinev taktika ÜRO julgeolekunõukogus

Viimasel aastakümnel on ÜRO julgeolekunõukogus jälle tunda suuri riikidevahelisi pingeid, mis vähendavad nõukogu suutlikkust võtta vastu ühiseid otsuseid ja vahel isegi halvavad selle töö.

Nr 207 • November 2021
Norrale kuuluval Svalbardil Ny-Ålesundis asub ka Itaalia uurimisjaam Dirigibile. Ny-Ålesund on põhjapoolseim alaliselt asustatud mittesõjaline asula.

Eestil on Itaalia edukast Arktika-võidujooksust õppida

Olgugi et Itaaliat lahutab Arktikast pikk vahemaa, on riik tänu oma teadustööle ja piirkonda tehtud investeeringutele saavutanud põhjapooluse üle käivas arutelus arvestatava positsiooni. Ka Eesti püüab oma häält Arktika küsimustes kõlavamaks teha ja saab arvesse võtta Itaalia kogemusi.

21. november 2021