
Nädal julgeoleku- ja välispoliitikas: Iisrael, Ukraina, Iraan
Relvarahu Iisraeli ja Hamasi vahel kestab? Merili Arjakas Eile õhtul teatas Hamas ametlikult, et nad on valmis pikendama kehtivat relvarahu, …

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelised organisatsioonid nagu OECD ja EL tegelevad liikmesriikides finantskirjaoskuse tõstmisega. Kasulik on teada, mida tehakse mujal, et sellest kodumaal õppust võtta. Negatiivse poole pealt lõikavad halvast finantskirjaoskusest kasu petturid, kelle vastu võitlemiseks on samuti vajalik rahvusvaheline koostöö.

Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.

Tõnn Viik: Ungari õpetajate sundseis ehk kuidas Orban kasvatab kontrollitavat põlvkonda
Möödunud 29. september oli oluline tähtaeg kõigile Ungari õpetajatele. Nimelt sulgus siis kahenädalane ajaaken, mille jooksul oli võimalik keelduda uue õpetajate kohta käiva seaduse muudatustest ning saada töölt lahkumise eest kompensatsiooni. Uus seadus on äärmiselt oluline kõigi õpetajate jaoks, muutes muuhulgas riigi silmis õpetajate “riigitöötaja” klassifikatsiooni “riiklikuks haridustöötajaks”.

Merili Arjakas: Poola valimiste tulemus mõjutab kogu Ida-Euroopat
Homme Poolas toimuvatel parlamendivalimistel, kus selgub seni riiki juhtinud Õiguse ja Õigluse partei saatus, on Kesk- ja Ida-Euroopa tuleviku jaoks märgiline tähendus. Kui Ukraina toetamine ei olegi niivõrd löögi all, siis peamiste parteide vahel on suur erimeelsus, millised peaksid olema suhted Euroopa Liidu ja Saksamaaga. See aga mõjutab Poola püüdlusi võtta endale Euroopa Venemaa-poliitika kujundamises liidrikoht.

Michael Emerson: Kuidas mõjutaks Ukraina liikmesriigina Euroopa Liidu eelarvet
Euroopa Liidu otsus, millal alustada liitumiskõnelusi Ukrainaga, on uue poliithooaja kuumimaid teemasid. Selles kontekstis jääb Ukraina liikmestaatuse tõenäoline kulu ELi eelarvele mureküsimuste nimekirja etteotsa.

Maailma parandav Eesti – Eestil täitub doonorriigina 25 aastat
Eesti on hea näide, kuidas rahvusvaheline arengukoostöö peab toimima. Juba 1990ndatel seadsime selged prioriteedid ja võtsime suunaks lähtuda arenguriikide vajadustest ning teha nendega koostööd. Nüüd tegutseme ühiselt teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada meile olulisi valdkondi: digimaailm, Ukraina ülesehitus, naiste võimestamine ning haridus ja demokraatia.

Igor Gretski: Mida Ukraina Vilniuses saavutas
Kuna NATO tippkohtumisel Vilniuses ei antud Ukrainale kutset alliansiga liituda, on maad võtnud üldine varjamatu pettumustunne. Tippkohtumist on kutsutud „kasutamata võimaluste sümboliks“ ja „2008. aasta Bukaresti tippkohtumise korduseks“. Mõned asjatundjad on lausa asunud kahtlustama, et Washingtoni eesmärk pole mitte niivõrd aidata kaasa Ukraina võidule, kuivõrd hoida ära Venemaa võit ning seega innustada Kiievit ja Moskvat läbirääkimisi alustama.

Maka Kevlishvili: Rootsi ja Türgi okkaline tee vastastikuse mõistmiseni
Nüüd, kui Ankaras on pärast valimisi meeleolud rahunenud ja Vilniuses toimub NATO tippkohtumine, peetakse taas läbirääkimisi Rootsi astumise üle Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Eile õhtul teataski peasekretär Jens Stoltenberg, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on valmis andma Rootsi liitumistaotlusele rohelise tule. Lahtisi küsimusi aga on veel mitmeid.

Hannes Saarmets: El Salvadori president – kõige efektiivsem troopiline Trump
Ajal, mil Euroopa meedia kihas USA president Donald Trumpi ja tema Brasiilia ametivenna Jail Bolsonaro skandaalidest, tõusis ühe Kesk-Ameerika väikeriigi – El Salvadori – eesotsa veel üks Trumpi käekirjaga riigijuht – Nayib Bukele. Rahva seas populaarne president on silma paistnud jõuliste käikudega, mis on olnud tõhusad: El Salvadori kuritegevus on langenud hüppeliselt.

Indrek Tarand: Euroopa ühine kaitsevägi peab viimaks loodud saama!
“Saksa kindral, inglise keel ja Prantsuse tuumarelv!" on loosung, mille all tuleb lõpuks luua Euroopa ühendatud kaitsejõud. See alluks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu otsusele, aga viimase puhul tuleb teerajalt kõrvaldada konsensusnõue. Vaid nii on võimalik tühjast Euroopa kaitsevõimest luua vähemalt pooltäis klaas.

Emilija Pundziūtė-Gallois: Kõnelda Venemaaga või mitte kõnelda
Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on diplomaatialaval nähtud palju kollektiivseid väljamarsse rahvusvahelistel kohtumistel, kui agressorriigi esindajad hakkavad sõna võtma. See on sümboolne protesti ja vastikuse väljendamise žest Venemaa poliitika ja nende vastu, kes seda toetavad.

Andrei Soldatov ja Irina Borogan: Kuidas on sõda mõjutanud Venemaa julgeolekuteenistusi?
2022. aasta kevadel tehti Venemaa luures nii suur prohmakas, et Putin ei saanud seda enam eirata. Repressioone oli oodata ja need tulidki kiiresti.

Olga Oliker: Venemaa uurimine muutunud oludes
Venemaad tundmaõppimine muutub raskemaks, kuid riiki mõista on ülimalt oluline. Kindlustamaks, et Venemaa uurijate töö on veenev, erapooletu, hästi informeeritud ja toob seega võimalikult palju kasu, peavad teadlased osalema aruteludes, kahtlema oletustes ja eeldustes ning olema avatud uutele tehnoloogiatele.

JJ Green: Kas USA demokraatiat ootab ees teine südamerabandus?
Ametisse astudes lubas president Joe Biden ameeriklastele uut algust, ent tema senised sammud on söönud lubaduse sisu. Probleem on poliitilises kultuuris, kus kiirete tulemuste jahil jäetakse kõrvale ühiskonna haavade parandamine.

Ilter Turan: Türgi välispoliitika teisenevas väliskeskkonnas
Teise maailmasõja järel sidus Türgi oma julgeoleku Lääne julgeolekusüsteemiga, astudes 1952. aastal NATO-sse. Liikmelisus kaitses teda Nõukogude ekspansionismi eest, aitas moderniseerida ja suurendada relvajõude ning lõimida riiki demokraatlike riikide kooslusse, millega ta soovis sarnaneda. Türgi majandus, mis hakkas asendama importkaupu, sai liitlasriikidelt tuge tasuks julgeoleku eest, mida Türgil oli pakkuda.

Hans Kundnani: Sõda Ukrainas, demokraatia ja maailma lõunapoolsed riigid – meil on probleem
Viimastel kuudel on puhkenud arutelu selle üle, et maailma lõunapoolsed riigid ei ole pakkunud tuge ei USA-le ega Euroopa liitlastele. Mõnede arvates on lõunapoolsete riikide reaktsioon Ukrainas möllavale sõjale pigem lausa kahju toonud. Aga miks me üldse arvasime, et nende reaktsioon peaks teistsugune olema?

Hanna Šelest: Panus Euroopa julgeolekusse on ainus eeltingimus kuulumiseks NATO-sse
Soome ja Rootsi kutsumine NATOsse näitas, et viimaks ometi hakkab allians üle saama aastakümneid viljeldud enesepiirangutest. Vilniuse tippkohtumisel peaksid NATO riigid viimaks möönma Ukraina panust Euroopa julgeolekusse.