Kui lombakas part saab Trumpist vahevalimiste järel?
3. novembril toimuvad USA vahevalimised ning nende käigus valitakse ümber kogu Esindajatekoda ning kolmandik Senatist. Lisaks toimub terve rida osariigi ja kohaliku tasandi valimisi. Viimased arvamusküsitlused ning ekspertide ennustused paistavad viitavat „sinise laine“ võimalikkusele, mis tähendab, et demokraadid võivad saada korraliku enamuse Esindajatekojas ning võimalik, et kätte võidetakse ka Senati enamus. Siiski tuleb märkida, et viimaste USA-s toimunud valimiste puhul pole arvamusküsitlused ja ennustajate hinnangud olnud täpsed ning tulemus on osutunud vähemalt osaliselt üllatuslikuks.
Iisraeli matemaatikatehted
11. novembril teeb Iisraeli president Isaac Herzog ettepaneku moodustada valitsus sellele kandidaadile, kellel on tema silmis kõige suuremad šansid valitsuse moodustamiseks. Alanud on võidujooks, mille tulemus pole veel kellelegi selge.
Kohalikud jõujooned ja infooperatsioonid: sissevaade Taiwani 2026. aasta kohalikele valimistele
Taiwani eelseisvad 2026. aasta kohalikud valimised 28. novembril kujunevad proovikiviks: kas demokraatlik ühiskond suudab tasakaalustada Hiina väärinfo voogu. Valimised, kus jagatakse tuhandeid kohalikke mandaate, annab Pekingi-sõbralikule Kuomintangi (KMT) parteile soodsa võimaluse tugevdada oma poliitilist mõju ja kujundada avalikku arvamust.
USA poliitika Venemaaga on liitlassuhe
Trumpi Venemaa-poliitika seletamine üksnes lähenevate vahevalimistega on Euroopale ohtlik enesepettus. Kütusehindade langetamine võib selgitada otsuste ajastust, kuid ei põhjenda üldist poliitika muutust. Vahevalimised toimivad üha enam USA viigilehena soovile taastada Venemaaga ulatuslikud ärisuhted. Kui Euroopa peab praegust kurssi ajutiseks kampaaniataktikaks, võib ta pärast valimisi avastada, et ajutisena esitletud järeleandmistest on saanud uus normaalsus.
Brasiilia valimiste lisaaeg ehk teine voor: kas Bolsonarode dünastia tuleb tagasi?
Brasiilia läheb 25. oktoobril vastu oma ajaloo kõige tasavägisemale valimiste teisele voorule, kus uueks favoriidiks on tõusnud endise riigipea Jair Bolsonaro poeg Flávio. Võitlus käib häälte pärast, mis määravad, kas Lõuna-Ameerika suurim riik püsib vasakpoolsel kursil või ujub konservatiivse sinise laine harjal USA mõjusfääri.
Sanktsioonid: välispoliitika käepikendus või õigusemõistmise vahend?
Möödunud nädalal teatasid Ameerika Ühendriigid, et kehtestavad uued sanktsioonid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (International Criminal Court, edaspidi ICC). Põhjuseid sanktsioonide kehtestamiseks võib leida mitu, alustades rahuolematusega ICC toimimisega ning selle tehtud otsustega, aga otsust võib omistada ka poliitilistele tagamaadele. Seejuures on hea peatuda lühidalt paaril olulisel küsimusel: esiteks, mida endast üldse õigupoolest kujutavad sanktsioonid, teiseks saame arutleda konkreetse juhtumi näitel sanktsioonide kehtestamise põhjuste üle ning vaadelda nende mõju nende adressaatidele.
„Teiega, härra president, viivad kõik teed Putinini“
President Trump on näidanud, et peab oma poliitikat ilmeksimatuks. Kui miski ei suju, siis on süüdi keegi teine. Pikka aega oli süüdi president Obama; veel ka täna võib Trumpi lähikonnast kuulda argumente, miks president Bideni varasem poliitika on praeguste hädade põhjus. Olles ise juba kaks aastat võimul olnud, on aga järjest keerulisem neid seoseid valijatele põhjendada. Eelmine nädal võeti uuesti välja Zelenskõi kaart ja seekord palju kategoorilisemalt kui kunagi varem.
Udmurdi revolutsioon: omaalgatuslikud valimised
18.–20. septembrini toimusid Venemaal riigiduuma valimised. Paljud vaatlejad panevad sõna „valimised“ jutumärkidesse, kuivõrd tõeliselt vabaks hääletamiseks seda ettevõtmist nimetada ei saa. Kõik sõjavastased kandidaadid diskvalifitseeriti ja võltsingud valitseva partei Ühtse Venemaa kasuks saavutasid haripunkti.
Trumpi elavnemine Ukraina suunal võib tingitud olla Kongressi vahevalimistest
Pärast jaanuaris võetud pausi said Trumpi eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff sel nädalavahetusel järjest kokku nii Venemaa kui ka Ukraina presidendiga. Kümme päeva varem oli Moskvasse ootamatu külaskäigu teinud CIA direktor John Ratcliffe. Paljugi osutab sellele, et USA administratsiooni järjekordsed diplomaatilised pingutused Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks võivad olla vahetult seotud valimiste lähenemisega Ameerikas.
Hüvastijätt viimasele välistoimetusele
Sel suvel lõpetas teiste väljaannete eeskujul töö Postimehe välistoimetus. Väärikaimas eestikeelses ajalehes maailmas toimuva kajastamine muidugi jätkub, kuid iseseisva toimetuse asemel jõuavad välisuudised nüüd lugejateni uudistetoimetuse taktikepi all. Sport, teadus, kultuur ja Elu24 jätkavad samal ajal eraldiseisvalt.
Välisteenistus – oleme Põhjamaa või Ida-Euroopa?
Väikeriigi jaoks on välispoliitika määrava tähtsusega, tagamaks nähtavust ja huvide kaitset üha heitlikumas geopoliitilises keskkonnas. Tegemist on pikaajalise investeeringuga riigi julgeolekusse, selle mõjukuse kasvu ning tuleviku kujundamisse. Diplomaatia väärtust ei saa mõõta üksnes sellele kuluva rahaga. See on üks olulisemaid tööriistu, mille abil saab Eesti oma huve kaitsta ja rahvusvahelisel areenil oma suurusest enam mõju avaldada. Välisteenistuse töö ei pruugi olla igapäevaselt nähtav ja veel vähem mõõdetav, kuid selle pingutusel sünnivad tugevamad liitlassuhted, avanevad turud Eesti ettevõtetele ning kujunevad rahvusvahelised arvamused riigist tervikuna.
Eesti ja Arktika – liigume teosammul
Venemaa sõjalise tegevuse kasv, uued mereteed, kriitilise merealuse taristu haavatavus ja suurriikide konkurents tõstab Arktika tähtsust Euroopa ja Eesti jaoks. Tallinn on polaarjoonele lähim pealinn, mis ei kuulu Arktika riikide hulka ja Eesti naabriks on suurim Arktika riik – Venemaa. Vaatamata sellele on põhjasuund jäänud siin unarusse. Nominaalselt püüeldakse küll vaatlejastaatuse poole Arktika Nõukogus, mis on piirkondlik organisatsioon, kus tehakse koostööd teemadel nagu kliima, põlisrahvad ja säästlik areng. Aga sellest enam ei piisa.
Minilateralism Euroopa merede uues julgeolekuarhitektuuris
Ajal, mil julgeolek Hormuzi väinas prevaleerib rahvusvaheliste tippkohtumiste päevakavas, jätkuvad merejulgeoleku arutelud ka Atlandi, Arktika ja Läänemere ümber. Venemaa hübriidohud, Hiina kasvav huvi Arktika vastu ning USA kohaloleku võimalik vähenemine on pannud proovile Euroopa riikide merekaitse võimekuse. Ankaras toimunud NATO tippkohtumise äärealadel lepiti kokku üheteistkümne Euroopa riigi ning Kanada vahelise heidutus- ja kaitsekoostöö tõhustamises Euroopale strateegilistel merealadel. Kokkulepe toetab Põhja-Atlandi, Arktika ning Läänemere käsitlemist ühise julgeolekuruumina, võttes kohustuse tugevdada Euroopa riikide vastupanuvõimet sõjalistele ja hübriidohtudele.
Kas Hormuzi kriis aitab kaasa rohepöördele? Sugugi mitte!
20. juuli Vikerraadio Välistunnis kõlas väide, et sisepõlemismootorita autode müük on äsjase Hormuzi kriisi tõttu viimastel kuudel „plahvatuslikult kasvanud” ja viidati, et sõja tõttu rajatakse USA-s aina enam päikeseparke. Naljatamisi järeldati sellest, et Donald Trumpi eestvedamisel viiakse maailmas läbi rohepööret.
NATO pärast Ankarat
Tippkohtumisel Ankaras näitas kaitseallianss end üleminekujärgus viibivana. Euroopas paiknevad liikmesriigid ja Kanada suurendavad kulutusi, et taastada oma sõjalist võimsust ja täita USA rolli kahanemisest tekkivaid lünki. Euroopastumiseks tuleb NATO-l asuda nüüd poliitiliste, sõjaliste ja institutsionaalsete ümberkorralduste juurde.
Ajakirjandus kui demokraatia nurgakivi
Rohkem kui pool maailma elanikkonnast elab riigis, kus pressivabadus on tõsise ohu all. Selles laines on olnud ajakirjanikud üks esimesi ohvreid, kes teadlikult vastu seina surutakse. Seda ikka selleks, et suudetaks kontrollida infot ja kontrollida võimu.
Venemaa imperiaalne maailmapilt ja rahvusvaheline õigus
Mitte kõik ei mõista ega taha tunnistada, et Venemaa probleemide algpõhjus pole ei Putini isiksus ega tema loodud valitsemissüsteem. Putin kasutab troopi, mida Venemaa impeeriumimeelsed rahvusvahelise õiguse juristid arutasid juba 1990. aastail ning mis omakorda põhineb pikal traditsioonil, kuidas Moskva näeb teisi riike, rahvaid ja iseenda sõlmitud kokkuleppeid.
NATO suundub Ankarasse
NATO tippkohtumisest Ankaras oodatakse tähelepanu kolmele teemale: kaitseinvesteeringuile, kaitsetööstusele ja Ukraina toetamisele. Lühikese ja praktilise kavaga soovivad liitlased demonstreerida ühtsust, otsusekindlust ning edukust tugevama Euroopa loomisel tugevama NATO koosseisus. Siiski säilib risk, et kohtumisel ilmneb Atlandi-üleses suhtes pingeid.