Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:

Ameerika on tagasi, aga… Euroopa ja eriti Saksamaa peavad palju rohkem panustama Euroopa julgeolekusse

USA president Joe Bidenil kulus peaaegu viis kuud, enne kui ta sõitis juunis oma esimesele välisvisiidile – Euroopasse. Enne seda tuli tal tegeleda tähtsamate asjadega. Väidetavalt on nii ka praegu.

Nr 206 • August 2021
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja USA president Joe Biden lahkuvad ühiselt pressikonverentsilt Valges Majas 15. juulil 2021. Mõned päevad hiljem jõudsid USA ja Saksamaa Nord Stream 2 gaasijuhtme projekti lõpetamises kokkuleppele ehk kõrvaldasid aastaid riikide suhteid varjutanud pingeallika.

Lahing ei ole lõplikult kaotatud: Ukraina pärast USA ja Saksamaa vahelist Nord Stream 2 kokkulepet

Vastuoluline Nord Stream 2 (NS2) gaasijuhe ei lähe läbi Ukraina ehk see kahandab Ukrainast Euroopasse viiva gaasitransiidisüsteemi väärtust, vähendab Ukraina gaasitarnete kindlust, kahjustab Ukraina majandust ning kasvatab Venemaa sõjalist ohtu.

Nr 206 • August 2021
Õhutõrje raketisüsteem Mistral.

Ohtlik enesepete

Rõhutasin oma 2015. aastal ilmunud raportis „The Coming Storm“ („Saabuv torm“), et Läänemere piirkond ei ole kaitse planeerimisel strateegiliselt ühtne.

Nr 206 • August 2021

Putin pisaraid ei usu

Riigiduuma 8. koosseisu valimised toimuvad 17.–19. septembrini. Eelmised valimised (2016) lõppesid Ühtse Venemaa ülekaaluka võiduga (54,2% häältest), mis tagas Kremli võimuparteile absoluutse enamuse riigiduumas ehk koguni 343 kohta 450st.

Nr 206 • August 2021
Sisserändajad ajutises keskuses Kazitiškis Leedus 2021. aasta augustis.

Juhirolli hind? Ränne kui relv Leedu-Valgevene piiril

Ebaseaduslikud sisserändajad hakkasid üle piiri Leetu imbuma mais pärast seda, kui Aljaksandr Lukašenka ähvardas vastuseks Euroopa Liidu karmidele sanktsioonidele Leedu „migrantide ja narkootikumidega üle ujutada“.

Nr 206 • August 2021
Perekond Afganistanist mahajäetud hoones Türgi-Kreeka piiri lähedal Edirnes. „Kui Venemaa või Assadi rünnak Idlibis vallandaks taas massilise süürlaste sissevoolu Türki või kui Talibani võimuletulek Afganistanis toob kaasa suure põgenikevoo, võib Erdoğan avada varjupaigataotlejatele uuesti värava Euroopasse,“ leiab Bitte Hammargren.

Türgi ja ELi hädapärane rändelepe võib viia vihma käest räästa alla

Pärast seda kui Euroopa Liit sõlmis 2016. aastal Türgiga rändeleppe, on Euroopas pelgupaika otsivad, kuid seni Türgis viibivad Süüria pagulased püsinud lukustatud värava taga. Praegu elab Türgis umbes 3,7 miljonit süürlast justkui eikellegimaal.

Nr 206 • August 2021

India julgeolekuvalikud India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes

2020. aastate alguses seisab India silmitsi viiruse tohutu levikuga ja järeleandmatu Hiina Rahva Vabastusarmeega (PLA) oma piiridel.

Nr 206 • August 2021

Eestil tasub Indiat paremini tunda

2021. aasta on Eesti ja India suhetes tähtis mitmel põhjusel. 2020. aasta lõpus teatas India valitsus, et avab Tallinnas 2021. aastal saatkonna, mis saab olema esimene India saatkond Balti riikides.

Nr 206 • August 2021

„Globaalne Suurbritannia“ on sündimas ja sellel on tugev Ida- ja Põhja-Euroopa mõõde

Pahameeletorm, mis vallandus Brexiti rahvahääletuse tulemusel Ühendkuningriigi rahvusvahelise tulevase suunitluse ümber, on nüüdseks vaibunud.

Nr 206 • August 2021

Brexit ja kaubandus ehk sujuva Euroopa lõpp

Brexit raputas Euroopa majandusruumi kui maavärin, mis käristas tahtlikult lahti 70 aastat kestnud lõimumise õmblused.

Nr 206 • August 2021

Lääne vastukäik tehnoloogia ja tehismõistuse kasutamisele relvana

Näib, et iga nädal toob päevavalgele mõne järjekordse ulatusliku autoritaarse digirünnaku demokraatia vastu. Riigi korraldatud häkkimiskampaaniatest valimistesse sekkumise, lunavararünnakute ja dissidentide vastu kasutatud nuhkvarani – kõik need pahatahtlikud tööriistad on suunatud Lääne energia-, toidu- ja tervisejulgeoleku vastu, rääkimata demokraatia alustaladest.

Nr 206 • August 2021

Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?

Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.

Nr 206 • August 2021

Kanada-Eesti suhteid kroonib kaitsekoostöö

26. august märgib Eesti Vabariigi ja Kanada diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. Meie ajalugu sõprade ja liitlastena ulatub aga veelgi kaugemale.

26. august 2021
Islandi president Guðni Th. Jóhannesson ja esimene leedi Eliza Reid istutasid 2018. aasta juunis Kadrioru parki tamme, tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Island ja Eesti - 30 aastat sõbralikke suhteid

Ajalugu ja mälu on inimühiskonna keerukad, kuid lahutamatud osad. Riikidel ei tohiks olla häbi tähistada ja tugevdada sidemeid, mis neid ühendavad. Samal ajal peame kaitsma ajalugu nende eest, kes kasutavad seda viha, kitsarinnalisuse ja sallimatuse õhutamiseks.

Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?

Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.

31. mai 2021
Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teadusauhinna, Balti Assamblee medalite ja Balti innovatsiooniauhinna üleandmise tseremoonia 2020.

Rohkem kui juhuslik Balti jututuba

Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. …

Nr 205 • Mai 2021
Mullu 23. augustil, Balti keti 30. aastapäeval korraldati solidaarsuskett Valgevene meeleavalduste toetuseks 32 riigis. Pildil üritus Riias.

Valgevene kriis Balti ja Põhjala naabrite silme läbi

Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted.

Nr 205 • Mai 2021
Elektroonilises keskkonnas teenuste osutamine ja tarbimine on era- ja avaliku sektori töö igapäevane osa ning toob Eestile kui e-riigile maailmas palju tähelepanu. Euroopas hakkavad silma Põhjamaad ja Balti riigid, kus riiklike elektrooniliste teenuste kasutamine on piiriüleselt küll veel väga vähene, kuid riigisiseselt pakutakse üha enam teenuseid digitaalselt.

Põhjala-Balti riigipiirideta e-teenused on veel unistus

Põhjamaad ja Balti riigid on riiklike e-teenuste kasutamises maailmas esirinnas, kuid huvi usaldusväärsete ja mugavate piiriüleste e-teenuste vastu on leige ning lahendamist vajavad erinevad takistused autentimisest keelebarjäärini. Esimesed ettevaatlikud sammud on siiski astutud.

Nr 205 • Mai 2021