Kui demokraatlik on USA demokraatia?
Rahuajal ning sõja korral erinevad ühiskonna ja riigi juhtimise reeglid väga olulisel määral. Kui rahuajal on juhtimine tsiviilstruktuuride käes ning see põhineb demokraatlikel põhimõtetel siis sõja olukorras arvamuste paljususele kohta ei ole ning see on ka loomulik. Käsuliin peab olema paigas ning igal ühiskonnaliikmel on täita oma kindel roll, et need, kes kaitsta suudavad, saaksid kaitsta ja need, kes kaitset vajavad, saaksid kaitstud.
Jeremy Rifkini linnuperspektiivis Euroopa Liit
Need, kellele meeldib John Lennoni laul “Imagine”, unistajate ja idealistide lemmiklugu, ehk ka teavad, et seda peetakse üheks lääne kultuuri kauneimaks tulevikuvisiooniks. Lennoni maailmas pole enam sõdu, sest pole enam agressiivset rahvusriiklust ning tõe monopoli nimel võistlevaid ideoloogiaid ja religioone; inimesed naudivad seal hetkes elamist ega kraba pidevas ilmajäämishirmus üksteise eest hüvesid ära; seal pole puudust ega nälga, sest Maa ande jagatakse üksteisega vennalikult.
21. sajand kui maailma vabaduse võimalus
Tuntud Briti mõtleja ja akadeemik, Oxfordi St. Anthony kolledži Euroopa õpingute keskuse ja Stanfordi Hooveri instituudi külalisprofessor, on lisaks senisele seitsmele raamatule üllitanud teose, mis igale välispoliitika huvilisele võiks huvi pakkuda. Me kõik teame, et 21. sajandi algus on kaasa toonud palju pingeid Lääne ehk Euroopa ja Ameerika suhetes. Selletõttu on T. G. Ashi raamat eriti ajakohane lugemine neile, kes soovivad paremini mõista Lääne või Läände kuuluva “meie” omavahelist nääklemist, tegelikke ja sisulisi ohte ja väljakutseid ning probleeme ja võimalusi nendele ohtudele ja väljakutsetele vastu seista.
Kuuba vabaks!
Tšehhi endine president Vaclav Havel on rääkinud seoses Kuubaga loo sellest, kuidas teda, kui ta veel Tšehhoslovakkia poliitvang oli, viidi vanglast linna hambaarsti juurde. Ta istus oma vangirüüs ootekabinetis ja kaasootajad ta kõrval tegid näo, nagu nad ei märkakski, et üks nende hulgast on vang.
Maailm Kagani silmade läbi ning mida sellest õppida
Tallinnast Kiievini kehastavad Gori tänavatel veerevad Venemaa tankid terve kümnendi kestnud Kremli jõhkrutsemise ja tema soositud korruptsiooni õõvastavat apoteoosi. Atlandi teisel serval, Washingtonis, on neil sündmustel laiem tähendus: need kinnitavad lõplikult, et rahvusvahelises süteemis on toimunud fundamentaalne paradigma-muutus, et „maailm on saanud taas normaalseks".
Kaadreid Groznõist - pilk fassaadi taha
Milline on tegelik elu Tšetšeenias? Tõsiselt-võetavat infot Põhja-Kaukaasiast pole eriti palju. Anna Politkovskaja 2003. aasta kirjeldused Putini sõja õudustest maalisid sellest piirkonnast üsna masendava pildi. Eesti ajakirjaniku Jaanus Piirsalu blogis vahendatud esmamulje Groznõist veebruaris 2008 oli ent positiivne - ei märkigi sõjast, kõikjal uued majad, sile asfalt.
Külm rahu
On väga inimlik pidada just oma kannatusi kõige suuremaks, siiski ei pruugi see olla tõsi: Janusz Bugajski raamatust selgub, et nii NSV Liidu repressioonid kui iseseisva Venemaa propagandarünnakud laienevad peale meie veel teistelegi.
Retsepte äärmise vaesuse likvideerimiseks meie eluajal
Küllap võtab iga kriitilise meelega lugeja mõningase eelarvamusega kätte raamatu, mis kuulutab millegi lõppu. Francis Fukuyama “Ajaloo lõpp” ja Jeremy Rifkini “Töö lõpp” on eesti lugejale tuntumad variandid kaasaegsete kuulsuste tööde pikas nimistus. Nüüd siis kuulutab vaesusele lõppu hinnatud professor ja ÜRO peasekretäri erinõunik Jeffrey Sachs.
Lõvikutsikad, keda juhtisid eeslid?
Briti ajalookirjutuses on Esimene maailmasõda viimastel aastatel pälvinud stabiilselt palju tähelepanu ja vaatenurkade nappuse üle kurta ei saa. Valusaid teemasid jagub veel üheksakümne aastagi järel ning üheks selliseks villiks Ühendkuningriigi talla all on kahtlemata alaealised sõdurid.
Euroopa edukuse eeldused
“Euroopa Liit ei ole kriisis. Ta on sügavas kriisis” diagnoosisid analüütikud ja poliitikud finantsperspektiivi ja põhiseaduse leppe takerdumise järel. Liitu nimetatakse küll poksiringiks, eluohtlikuks tupikteeks, isegi Waterloo lahinguväljaks. Samas seavad mitmed riigid ELi endiselt eeskujuks ja püüdlevad selle liikmeks. Miks näeb EL seestpoolt sageli armetum ja sihitum välja kui eemalt?
Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja
Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.
Käsk number üks - saavutada täiskontroll - on täidetud
Eesti pressis lõi hiljaaegu nädalaks-kaheks lõõmama debatt, et kas eestlane ikka teab midagi Venemaast. Paraku arutelust midagi enamat välja ei kasvanud ning teema kustus vaikselt. Kuid see küsimus, mis paratamatult mõjutab meie tulevikku ja millest on tuhat aastat sõltunud meie minevik, ei kao kuhugi.
Kahjude ja kaotuste kokkuvõte
Vahekokkuvõttena rohkem kui kümneaastasest tööst jõudis 2005. aastal kaante vahele okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni, mis on asjatundjate seas rohkem tuntud kui ORURK, ülevaade Eesti riigi ja rahva poolt Teise maailmasõja ajal alanud ja Eesti iseseisvuse taastamisega lõppenud okupatsioonide ajal kantud kaotustest. Tehtud töö on suur ja tegijad väärivad kõigiti tunnustamist, seda enam, et alguses oli uurimistöö komisjoni egiidi all tegijatele rohkem auamet kui leivakõrvase teenimine.
Baltimaad - kas "uue" Euroopa esmaasukad?
Ameerika kaitseministrit Donald Rumsfeldi seostatakse alati kahe asjaga: kiirustades ja halvasti ette valmistatud Iraagi avantüüriga, mis on arenenud täielikuks kaoseks, ning tema järskude, kuid enamasti siiski humoorikate märkuste ja solvangutega, mis eriti Euroopas on tekitanud hulga segadust. 2003. aasta jaanuaris, Iraagi kriisi kõrghetkel, paluti Rummie'l kohtumisel ajakirjanikega selgitada, miks Euroopa seisab nii väga vastu ameeriklaste poliitikale Saddam Husseini suhtes.
Virtuaalpoliitika Venemaal
Palju Venemaal ja mujal nähtavast võib näida reaalse demokraatliku protsessina, kuid tegelikult on see kõik virtuaalne, näiline, kunstlik.
Okupatsioonist ja anneksioonist, õigusjärglusest ja järjepidevusest
Heade eesti juristide raamatuid on mõnus lugeda isegi inglise keeles. Lauri Mälksoo ja tema raamatu kohta kehtib see täiel määral. Tänu Justiitsministeeriumile, Kistler-Ritso Sihtasutusele ja Tartu Ülikooli Kirjastusele on raamat kättesaadav nüüd ka eesti ja vene keeles. Mis on hea, sest võõrkeelsuse kõrval takistas tema lähemat uurimist seni ka soliidse teaduskirjastuse üllitisele kohane hind (133 eurot).
Veel üks kivike Lääne ajalooteadvuses
Mis parata – Eestis ei ole peaaegu midagi, mida ei annaks vaadata läbi Venemaa prisma. Mõned kutsuvad seda paranoiaks, mõned eestlaste kinnisideeks ja iga kord, kui Venemaa Eestit süüdistab, lisab see vaid õli tulle.
Tagasipöördumine „normaalsesse“ maailma
Missugune on „normaalne maailm“? Kagani „normaalne maailm“ on maailm, kus suurriigid oma globaalse võimupositsiooni pärast võitlevad, nagu nad seda sajandeid on teinud. 1989. aasta sündmused panid meid uskuma, et taoline maailmakord on hääbumas. Kuid ei, ta on reaalsem kui kunagi varem.