Autor
Mart Laar
ajaloolane ja poliitik
Teemad:
Viimati uuendatud: 10. oktoober 2013, 20:53

Eesti vajab põhjalikku inventuuri oma senistes poliitikates ja plaanides, et näha, mis neist tegelikkuses töötavad ja mis mitte.

Nr 122 • Oktoober 2013

Väärtuspõhisest välispoliitikast on kergem rääkida headel aegadel kui kriisiolukorras.

Nr 94/95 • Juuni 2011

6. veebruaril möödus 100 aastat Ronald Reagani sünnist.

Nr 90 • Veebruar 2011

Kui olukord näis 1939. aastal lootusetuna ning valida oli ainult halbade ja veel halvemate lahenduste vahel, tegi Soome instinktiivselt seda, mis süda ütles. See ja julgus ise otsustada osutus kokkuvõttes ainsaks ratsionaalseks strateegiaks.

Nr 74/75 • November 2009

Praeguses Euroopas on raske leida inimest, kes ei peaks end spetsialistiks Iraagi küsimuses. Nii tublid ajakirjanikud, humanistidest mõtlejad kui ka rahvamassid teavad täpselt kui mitte päris seda, mida Iraagis teha tuleks, siis vähemalt seda, mida Bush ja ameeriklased seal valesti on teinud. Iraagist endast või iraaklastest ei teata tavaliselt seejuures midagi. Nende käekäigu vastu tegelikult huvi ei tunta, olulisem tundub olevat "lollile Bushile" koht kätte näidata.

Nr 7 • Aprill 2004
USA

John McCain on mees, kellel on nii põhimõtteid, julgust kui kindlalt rahulikku meelt, et neid ellu viia.

Nr 62 • Oktoober 2008

Kuidas sai võimalikuks kogu maailma praeguseks sootuks uude olukorda seadnud Venemaa agressioon Gruusia vastu? Sündmuste kulgu taastab Mart Laar.

Nr 61 • September 2008

Augusti lõpunädalal peeti Gdanskis suurejooneliselt Poola Solidaarsuse sünnipäevapidu: 25 aastat tagasi sai alguse vabanemise laine, mille (seni) viimaseks ilminguks võib pidada ka värvilisi revolutsioone.

Nr 24 • September 2005

Ta on naine, pärit Ida-Saksamaalt, protestant ning lahutatud - mida oodata sedavõrd ebatüüpiliselt Saksamaa kantslerilt?

Nr 26 • November 2005

Kommunism kui kuritegelik ideoloogia tuleb hukka mõista. Esimeseks sammuks sellel teel on kommunismi kuritegude uurimine ning teadvustamine.

Nr 60 • August 2008

Väikesel riigil pole võimalik rahulduda keskpärasusega, oma õiguste tagamiseks peab ta pürgima ideaali poole.

Nr 54 • Veebruar 2008

Merkel on suutnud tõusta Euroopa uute liidrite hulka, etendades siin tegelikult lausa juhtivat rolli, ent tema edu või läbikukkumise küsimus alles ootab lõplikku vastust.

Nr 48 • September 2007

Eestil tuleb toetada Gruusiat, mis on valinud lääne tee ning jõudnud seetõttu oma suure naabriga tõsiste vastuoludeni, nagu meie 15 aastat tagasi.

Nr 39 • November 2006

Mis läheb meile korda Ühendriikide maine langus? Läheb paraku vägagi, väidab Mart Laar.

Nr 42 • Veebruar 2007

Kommunismi kuritegude teadvustamisel ei tohi mingil juhul väsida, praeguseks kergelt kuuma rauda tuleb täie jõuga edasi taguda.

Nr 46 • Juuni 2007
Toomas Hendrik Ilves “Wimpy hamburger”, Diplomaatia nr 100, dets 2011 ja “I’ll Gladly Pay You Tuesday”, Policy Review No 172, April/May 2012, Special Edition: Mars and Venus, Ten Years Later.

Kui mõne riigi president avaldab ajakirjanduses põhimõttelise essee, äratab see tavaliselt tähelepanu, eriti kui seda tehakse lisaks kodumaisele areenile ka soliidses rahvusvahelises ajakirjas.

Nr 106/107 • Juuni 2012
Max Jakobson. Väkivallan vuodet. 20. vuosisadan tilinpäätos. Otava, Helsingi 1999. 424 lk.

On öeldud, et parim viis memuaaride kirjutamiseks on teha seda tagasivaatena sündmustele, milles kirjutaja on osalenud. Sel viisil on mälestusi kirja pannud Winston Churchill, sama võtet kasutab ka Soome välispoliitika grand old man Max Jakobson.

Nr 3 • Detsember 2003
USA
Peter Schweizer. Reagan's War. Doubleday, NewYork, London, Toronto, Sydney, 2004. 338 lk.

Schweizer annab oma raamatus ülevaate Reagani kujunemisest teadlikuks võitlejaks kommunismi vastu. Nii algab "Reagani sõda" ülevaatega Reagani tegevusest 1940. aastate teisel poolel Hollywoodis kommunistide domineerimiskatsete summutamisel.

Nr 10/11 • Juuli/august 2004
Юрий Емельянов. Прибалтика: Почему они не любят Бронзовoго солдата? Москва, Издатель Быстров, 2007, 576 c.

Venemaal ilmub Eestist viimastel aastatel tihedalt raamatuid. Ei jõua neid õieti lugedagi, arvustamisest rääkimata.

Nr 55 • Märts 2008
Mihhail Krõssin, Pribaltiiski fašizm. Vetše, Moskva 2007. Seeria Imperija-Ru. 570 lk. 

Venemaa viimasel ajal hoogustunud propagandasõda Balti riikide vastu annab endast järjest rohkem märku ka raamatulettidel. Kui veel mõni aeg tagasi andsid Venemaal ilmuvate ajalooraamatute seas tooni küllalt tõsiseltvõetavad uurimused, siis praeguseks on olukord muutunud. Uue doktriini kohaselt ajalugu ajaloolaste uurida enam ei jäeta – keskvõimu kehtestatud ajalookäsitus tuleb viia nii teadusasutuste kui ka avalikkuseni. Raha selleks ei säästeta ning nii ongi üksteise järel valminud nii raamatud kui dokumentaalfilmid, mis peavad paljastama lääne ja eriti Balti riikide ajaloovõltsijaid.

Nr 46 • Juuni 2007
Mark MacKinnon, The New Cold War. Revolutions, rigged elections and pipeline politics in the former Soviet Union. Random House, Canada 2007.

Enne kui Lääs jõudis tajuda, et on võitnud külma sõja, on ta kaasa kistud uude külma sõtta. Selle on omakorda paljuski tinginud Lääne suutmatus aru saada sellest, kuidas tal õnnestus võita esimene külm sõda.

Nr 49/50 • Oktoober 2007
Humberto Fontova, Exposing the Real Che Guevara: And the Useful Idiots Who Idolize Him. Sentinel, 2007. 256 lk.

Sattusin hiljuti New Yorgis hotelliliftis kokku noormehega, kes kandis uhke enesestmõistetavusega Che Guevara kuulsa pildiga T-särki. Kuna tegemist oli kalli disainsärgi, mitte mingi ühe dollari poest ostetud tootega, oli näha, et noorhärra kuulub pigem ühiskonna jõukamasse kui vaesemasse poole.

Nr 51 • November 2007