100 aastat Esimese maailmasõja lõpust
Esimene maailmasõda tõi maailmakaardile palju uusi riike, sealhulgas Eesti.
Kahjude ja kaotuste kokkuvõte
Vahekokkuvõttena rohkem kui kümneaastasest tööst jõudis 2005. aastal kaante vahele okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni, mis on asjatundjate seas rohkem tuntud kui ORURK, ülevaade Eesti riigi ja rahva poolt Teise maailmasõja ajal alanud ja Eesti iseseisvuse taastamisega lõppenud okupatsioonide ajal kantud kaotustest. Tehtud töö on suur ja tegijad väärivad kõigiti tunnustamist, seda enam, et alguses oli uurimistöö komisjoni egiidi all tegijatele rohkem auamet kui leivakõrvase teenimine.
Okupatsioonist ja anneksioonist, õigusjärglusest ja järjepidevusest
Heade eesti juristide raamatuid on mõnus lugeda isegi inglise keeles. Lauri Mälksoo ja tema raamatu kohta kehtib see täiel määral. Tänu Justiitsministeeriumile, Kistler-Ritso Sihtasutusele ja Tartu Ülikooli Kirjastusele on raamat kättesaadav nüüd ka eesti ja vene keeles. Mis on hea, sest võõrkeelsuse kõrval takistas tema lähemat uurimist seni ka soliidse teaduskirjastuse üllitisele kohane hind (133 eurot).
Pribaltika ja Kreml
Ajaloodoktor Jelena Zubkova on Eesti lähiajaloolastele hästi tuntud autor. Ka äsjailmunud artiklikogumikus “Eesti NSV aastatel 1940–1953” (Eesti Ajalooarhiivi toimetised 15 (22), 2007) avaldati tema 2001. aastal ilmunud artikli “Probleemne tsoon: Balti vabariikide sovetiseerimise iseärasused sõjajärgsel ajal 1944–1952” tõlge, mida võiks tingimisi pidada omamoodi eelkokkuvõtteks alljärgnevalt käsiteldavale raamatule.
Tulevik?
Oma riigi tutvustamine maailma mõjukeskustes on asi, mida tuleb teha iga päev, sest see on väikeriigi ellujäämise küsimus. Keda ei teata, seda pole olemas.
Saksa salapolitsei Eestis ja eestlased Saksa salapolitseis
Ruth Bettina Birni raamat Julgeolekupolitseist Eestis aastatel 1941 – 1944 oli paar kuud Saksamaal müügil olnud, kui teade sellest jõudis Eesti avalikkuseni. Nimelt retsenseeris Christian Hartmann raamatut Frankfurter Allgemeine Zeitungi 4. septembri numbris. Selle suure lehe raamatuarvustusi jälgivad ka Eesti väljaannete toimetused ning Hartmanni arvustuse põhjal tehti mitu uudist ka meie meedias.
Arvude vaidlustamine
Septembri viimasel nädalal jõudis siinkirjutajani Aleksandr Djukovi raamat „Müüt genotsiidist – Nõukogude võimu repressioonid Eestis (1940–1953)”. Seitsmesajas eksemplaris ilmunud pehmekaanelise raamatu tiitellehel on autori omakäeline pühendus: „Eesti ajaloolastele teadusliku diskussiooni ja positsioonide lähenemise lootuses.” Püüan vastata autori lootusele vähemalt selle pühenduse esimeses pooles.