Riina Kaljurand
Autor
Riina Kaljurand
välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik
Teemad:
Viimati uuendatud: 01. aprill 2019, 00:00

Baltimaad on olnud Venemaa laimukampaania sihtmärgiks oma taasiseseisvumisest peale.

Nr 166/167 • Juuni 2017

Moskva puuduseks on ideoloogia puudumine, kuid ta üritab Läänt kurnata.

Nr 160 • Detsember 2016

Venekeelne elanikkond tunnetab enda olemist eesliinil.

Nr 147 • November 2015

Ühiskonna poliitiliste eelistuste nihkumine skaalal veidi paremale on Rootsi viimase saja aasta poliitilist ajalugu silmas pidades ainult tervislik ning annab vasakjõududele võimaluse tegeleda tõsiselt enesepeegelduse ja sisemiste reformidega.

Nr 86 • Oktoober 2010

Just nagu Iirimaa, kuid mitte päris.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Ühtne abiandmise kontseptsioon suurendaks välis- ja julgeolekupoliitika vahelist sidusust.

Nr 53 • Jaanuar 2008

Koostöö NATOga on kuningriigi julgeolekule väga oluline.

Nr 188 • Aprill 2019

Järjekordne toruprojekt eeldab põhjalikku analüüsi nii keskkonna kui julgeoleku seisukohalt.

Nr 109 • September 2012
Till bröders hjälp. Med sikte pí¥ en svensk solidarisk strategi. Toim Bo Hugemark. Rootsi Kuninglik Sõjateadusakadeemia, 2011

Sellist pealkirja – “Vendadele appi” – kannab käesoleva aasta kevadel Rootsi Kuningliku Sõjateadusakadeemia poolt välja antud artiklite kogumik, kus kogenud Rootsi sõjanduseksperdid ja ajaloolased arutlevad selle üle, kuivõrd usutav või mitteusutav on solidaarsusdeklaratsioon, mille Rootsi parlament ehk Riksdag 2009. a kaitsepoliitilise juhisena heaks kiitis.

Nr 97 • September 2011
USA
Susan Faludi, "The Terror Dream: What 9/11 revealed about America", Atlantic Books, London, 2007, 351 lk.

Rahuajal ning sõja korral erinevad ühiskonna ja riigi juhtimise reeglid väga olulisel määral. Kui rahuajal on juhtimine tsiviilstruktuuride käes ning see põhineb demokraatlikel põhimõtetel siis sõja olukorras arvamuste paljususele kohta ei ole ning see on ka loomulik. Käsuliin peab olema paigas ning igal ühiskonnaliikmel on täita oma kindel roll, et need, kes kaitsta suudavad, saaksid kaitsta ja need, kes kaitset vajavad, saaksid kaitstud.

Nr 62 • Oktoober 2008
Robert Kagan, „The Return of History and the End of Dreams”, Alfred A. Knopf, 2008, 115 lk.

Missugune on „normaalne maailm“? Kagani „normaalne maailm“ on maailm, kus suurriigid oma globaalse võimupositsiooni pärast võitlevad, nagu nad seda sajandeid on teinud. 1989. aasta sündmused panid meid uskuma, et taoline maailmakord on hääbumas. Kuid ei, ta on reaalsem kui kunagi varem.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008
William Easterly, The White Man’s Burden: Why the West’s Efforts to Aid the Rest Have Done So Much Ill and So Little Good. 448 lk, Penguin Press, 2006

Eestil läheb hästi. Oleme lühikese ajaga saavutanud poliitilise ja majandusliku stabiilsuse ja tundub, et meil hakkab raha üle jääma ka teiste, meist vähem edukate toetamiseks. „Eesti on nüüd doonorriik”, kõlas rahandusministri sõnum 22. oktoobril Eesti avalikkusele.

Nr 51 • November 2007