Venemaa sissetung Ukrainasse: kuidas üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riiki reageerivad
Visegrad Insight, 2022
Kolm võimalikku stsenaariumi ja poliitikasoovitused. Põhjalik sissevaade Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria Ukraina-strateegiatesse ja selgitused nende tagamaadest.
Seotud artiklid
Saksamaa poliitika Gruusia kriisi valguses
Vähemalt mõneks ajaks on Saksamaa poliitikast kadunud veendumus, et Venemaad saab käsitleda kui võrdsete väärtuste, põhimõtete ja huvide esindajat.
Uus Ukraina: ELi kandidaat või taas Venemaa lähivälismaa?
Suhtumises postrevolutsioonilisse Ukrainasse võiks Euroopa Liit võtta eeskuju NATOst ja pakkuda konkreetseid tulevikuperspektiive, leiab Aili Ribulis.
Vana riik
Kui Ukraina uued võimukandjad ei asu riiki tegelikult ümber kujundama, siis võib Oranž revolutsioon kokkuvõttes kujuneda unelmate kingituseks Vladimir Putinile.
Poolteist aastat pärast Gruusia (okas)Rooside revolutsiooni
Majandus kasvab, aga inimesed ootavad enamat; korruptsioon väheneb, ent klannipõhine süsteem toimib endiselt. Kaupo Känd kirjeldab Gruusiat poolteist aastat pärast revolutsiooni.
Ajaloo lõpu lõpp ehk miks 21. sajand sarnaneb 19. sajandiga
Ülemaailmsest võistlusest demokraatlike ja autokraatlike valitsuste vahel saab 21. sajandi maailma domineeriv tunnusjoon.
End vabaks laulvad ikestatud rahvad
Mõneti kummaliselt on praeguste ikestatud rahvaste parim liitlane vene šovinism. Lühema aja kestel võib see muuta asju hullemaks, kuid see annab ometi millegi, millele vastu seista.
Euroopa vastuoluline ühtsus
Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.
Kosovo realismi, nominalismi ja putinismi vahel
Kes otsustab, milline konflikti lahendus omab universaalset iseloomu ja milline mitte? Kes otsustab, et just seda lahendust tuleks alati ja kõikjal rakendada?
Vastastikune sõltuvus: Euroopa Venemaa energialõa otsas
Energiakaubanduses valitseb Euroopa ja Venemaa vastastikune sõltuvus, kus mitte ainult Moskva, vaid ka Euroopa käes on tugevad kaardid, väidab Fiona Hill.
Valgevene tegur Venemaa sisepoliitikas
Venemaa ja Valgevene liitriigi loomise projekti ümber on kujunenud vastuoluline ja üsna veider olukord: ühelt poolt on projektist saanud nii Venemaa välis- kui ka sisepoliitika päevakorra lahutamatu element, teiselt poolt aga ei ürita keegi seda ideed teostada.
Žestide ja reeglite poliitika
Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Nabucco – viimne lootus või Euroopa ooperlik fiasko?
Kesk-Aasia gaasi otse Euroopasse toova torujuhtme tulevik kõigub kaalukausil.
Sündmused Ukrainas ennustavad Euroopa energiajulgeoleku tulevikku
Venemaast liigselt sõltudes võib ohtu sattuda gaasitarnete varustuskindlus ja kannatada iseseisvate poliitiliste otsuste tegemise võimalus.
Häirekell kõigile kõrvadele
"Tekib küsimus, kas Venemaa väga jõuline finantsiline taastumine on andnud uuele juhtkonnale ajendi pöörduda tagasi külma sõja aegadesse. Venemaa tahab domineerida ja dikteerida." Need sõnad tulid Leedu presidendi Valdas Adamkuse suust, kui ta andis jaanuaris intervjuu ajalehele Financial Times, aga sama hästi oleks need võinud võtta ka Edward Lucase raamatust "Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal".
Vene hunt ja Euroopa Liidu lambad
Riigid, kes ei olnud Kosovo iseseisvuse osas eriti pooldaval seisukohal või seisid isegi selle vastu, muutsid meelt seetõttu, et Venemaa kasutas seda küsimust survevahendina Euroopa Liidu lõhestamisel saavutamaks eesmärki hoida liitu võimalikult nõrgana.