Eestile lähedane Arktika on muutumas
Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatus võiks olla Eesti eesmärk.
Brexiti sõgedus
Ühendkuningriigi isolatsioon ei ole tänapäeva maailmas enam mõeldav.
Vinduvate kriiside aasta
Pilguheit olulisematele välispoliitilistele arengutele lõppeval aastal 2010.
Palestiina versus Iisrael: ühe konflikti lühilugu
Tulevikuvõimalusi vaagides jääb sõelale vaid kahe riigi lahendus: üks riik juutidele, teine araablastele. Kuidas selleni jõuda, on aga endiselt lahtine.
Juubilar NATOt pension veel ei oota
Peamine väljakutse NATO jaoks on säilitada visiooni ja eesmärgi ühtsus.
Kes tahab sõda, valmistugu rahuks?
Öeldes otsesõnu välja, et meie, lääneriigid, kardame nii külma kui kuuma sõda Kremlist enam, paljastame oma "punased jooned" ja peame ka mittesõjalisi lahendusi otsides seisma diplomaatilisel frondil sisuliselt alasti.
Välismissioonide edukus on meie eluline huvi
Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".
Euroopa vastuoluline ühtsus
Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.
Valge Maja välispoliitilised valikud
USA jätkuv aktiivsus maailma julgeolekuprobleemide lahendamisel vastab Eesti huvidele.
Pilk pilapiltide taha
Ka siis, kui meil on oma kodus seaduslik õigus käituda vastavalt oma kommetele ja traditsioonidele, ei ole me ometi immuunsed oma käitumise tagajärgede suhtes.
Mida teha Iraaniga?
Iraan ei ole maailmas esimene tuumariik ega isegi esimene islamiriik, kellel on pomm, ent ometi kaasnevad Iraani võimaliku tuumariigiks saamisega riskid, mis kõigutavad nii regionaalset kui globaalset julgeolekut.
Afganistan ja püha terror
Afganistanil on rahvusvahelise terrori ajaloos ebaproportsionaalselt suur roll. Suurvõimud kasutasid teda oma huvides, märkamata, kuidas nende tööriistast kujunes iseseisev mängija.
Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Islam: usk, seadus ja poliitika
Mõistmaks usu ja usuliikumiste rolli islamimaade poliitikas, tuleb pöörduda aja- ja kultuuriloo poole.
Kuidas hoida eestluse tuld piiri taga?
Eesti väärtuspõhine välispoliitika seisneb oma kaasmaalaste aitamises ka väljaspool ajaloolist kodumaad.
Et kriis ei läheks raisku
NATO peab otsustavalt suurendama kohalolekut piiririikides, keda Venemaa agressiivne käitumine enim ohustab.
Revolutsiooni ja evolutsiooni kaks aastakümmet
Erinevalt omaaegsest Euroopat ähvardanud kommunismitondist ei kujuta praegune vaevaliselt komberdav kommunismi-zombi meie tulevikule enam eksistentsiaalset ohtu. Mis aga ei tähenda, et tulevik oleks tingimata helge ja ohutu.
… ja Venemaa meelest ei lähe
Peame õppima Venemaaga elama mitte tema ambitsioone heaks kiites, vaid neid igapäevaselt ennetades ja vajadusel tõrjudes.
Eesti valikud Iraagi sõja taustal
Iraagi sõjale eelnenud suurriikide ägedad sõnavahetused langesid Eestis valimiste-eelsesse aega. Eestis ei erinenud avalik arvamus sõja ja rahu küsimuses ülejäänud Euroopast, olles selgelt Iraagi ründamise vastu. Kuna lahkuv valitsus - ka mina ise kaitseministrina - toetas ühemõtteliselt USA positsiooni, ühinedes ameeriklasi toetava avaldusega ning kinnitades osalemist konfliktijärgsel operatsioonil, võis eeldada, et sõjatemaatika kujuneb osaks valimisvõitlusest. Et seda õnnestus vältida, oli eelmise valitsuskabineti viimaste töökuude olulisemaid saavutusi.
Liibanonist peaaegu akadeemiliselt
Kes on maroniidid ja druusid? Kuidas nad Liibanoni mäele jõudsid ja miks nad sealt sajandeid hiljem jälle alla tulid? Miks pole naaberriikide Liibanoni ja Süüria vahel aastakümneid olnud diplomaatilisi suhteid? Keda esindab ja kelle vastu võitleb Hezbollah? Küllap kukutaksid need küsimused mõnegi “miljonimängus” osaleja tagasihoidlikuma võidusumma peale.