Sven Mikser
Autor
Sven Mikser
kaitseminister
Teemad:
Viimati uuendatud: 11. aprill 2014, 09:25

Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatus võiks olla Eesti eesmärk.

Nr 165 • Mai 2017

Ühendkuningriigi isolatsioon ei ole tänapäeva maailmas enam mõeldav.

Nr 157 • September 2016

Pilguheit olulisematele välispoliitilistele arengutele lõppeval aastal 2010.

Nr 87/88 • Detsember 2010

Tulevikuvõimalusi vaagides jääb sõelale vaid kahe riigi lahendus: üks riik juutidele, teine araablastele. Kuidas selleni jõuda, on aga endiselt lahtine.

Nr 83/84 • August 2010

Peamine väljakutse NATO jaoks on säilitada visiooni ja eesmärgi ühtsus.

Nr 68 • Aprill 2009

Öeldes otsesõnu välja, et meie, lääneriigid, kardame nii külma kui kuuma sõda Kremlist enam, paljastame oma "punased jooned" ja peame ka mittesõjalisi lahendusi otsides seisma diplomaatilisel frondil sisuliselt alasti.

Nr 61 • September 2008

Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".

Nr 26 • November 2005

Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

Ka siis, kui meil on oma kodus seaduslik õigus käituda vastavalt oma kommetele ja traditsioonidele, ei ole me ometi immuunsed oma käitumise tagajärgede suhtes.

Nr 30 • Märts 2006

USA jätkuv aktiivsus maailma julgeolekuprobleemide lahendamisel vastab Eesti huvidele.

Nr 48 • September 2007

Iraan ei ole maailmas esimene tuumariik ega isegi esimene islamiriik, kellel on pomm, ent ometi kaasnevad Iraani võimaliku tuumariigiks saamisega riskid, mis kõigutavad nii regionaalset kui globaalset julgeolekut.

Nr 29 • Veebruar 2006

Afganistanil on rahvusvahelise terrori ajaloos ebaproportsionaalselt suur roll. Suurvõimud kasutasid teda oma huvides, märkamata, kuidas nende tööriistast kujunes iseseisev mängija.

Nr 37 • September 2006

Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?

Nr 42 • Veebruar 2007

Mõistmaks usu ja usuliikumiste rolli islamimaade poliitikas, tuleb pöörduda aja- ja kultuuriloo poole.

Nr 45 • Mai 2007

Eesti väärtuspõhine välispoliitika seisneb oma kaasmaalaste aitamises ka väljaspool ajaloolist kodumaad.

Nr 177 • Mai 2018

NATO peab otsustavalt suurendama kohalolekut piiririikides, keda Venemaa agressiivne käitumine enim ohustab.

Nr 128 • Aprill 2014

Erinevalt omaaegsest Euroopat ähvardanud kommunismitondist ei kujuta praegune vaevaliselt komberdav kommunismi-zombi meie tulevikule enam eksistentsiaalset ohtu. Mis aga ei tähenda, et tulevik oleks tingimata helge ja ohutu.

Nr 71/72 • August 2009

Peame õppima Venemaaga elama mitte tema ambitsioone heaks kiites, vaid neid igapäevaselt ennetades ja vajadusel tõrjudes.

Nr 74/75 • November 2009

Iraagi sõjale eelnenud suurriikide ägedad sõnavahetused langesid Eestis valimiste-eelsesse aega. Eestis ei erinenud avalik arvamus sõja ja rahu küsimuses ülejäänud Euroopast, olles selgelt Iraagi ründamise vastu. Kuna lahkuv valitsus - ka mina ise kaitseministrina - toetas ühemõtteliselt USA positsiooni, ühinedes ameeriklasi toetava avaldusega ning kinnitades osalemist konfliktijärgsel operatsioonil, võis eeldada, et sõjatemaatika kujuneb osaks valimisvõitlusest. Et seda õnnestus vältida, oli eelmise valitsuskabineti viimaste töökuude olulisemaid saavutusi.

Nr 3 • Detsember 2003
William Harris. The New Face of Lebanon: History’s Revenge. Markus Wiener Publishers, Princeton 2006. 346 lk.

Kes on maroniidid ja druusid? Kuidas nad Liibanoni mäele jõudsid ja miks nad sealt sajandeid hiljem jälle alla tulid? Miks pole naaberriikide Liibanoni ja Süüria vahel aastakümneid olnud diplomaatilisi suhteid? Keda esindab ja kelle vastu võitleb Hezbollah? Küllap kukutaksid need küsimused mõnegi “miljonimängus” osaleja tagasihoidlikuma võidusumma peale.

Nr 37 • September 2006