Jäta menüü vahele

Diplomaatia

Sõjajonnis Putin

Nr 208 • Veebruar 2022

Rahu, ainult rahu

Diplomaatia veebruarikuu number läks trükki reedel, 18. veebruaril, kui sõjaoht Euroopas oli erakordselt suur. Sel tumedal tunnil püsis veel pisike lootusekübe, et äkki kõige hullem stsenaarium ei lähe käiku. Kahjuks läks – Putin ei jätnud jonni ja Vene väed alustasid 24. veebruari varahommikul sissetungi Ukrainasse.

Nr 208 • Veebruar 2022

731 päeva ÜRO hobuseraua-laua taga, mis avardasid Eestile maailma

Möödunud aasta viimasel päeval lõppes Eesti esmakordne liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Millised olid tähtsaimad hetked ja õppetunnid maailma võimsaimate riikide kohtumispaigas seal kahe esirinnas oldud aasta jooksul ning milline on väikeriigi kaal maailma suures poliitikas, palus Diplomaatia arutleda Kristi Raigil ja Sven Jürgensonil.

Nr 208 • Veebruar 2022

Kas Tokajev korraldas Moskva toetusel Nazarbajevi-vastase riigipöörde?

Samal ajal kui rahvusvaheline tähelepanu oli hõivatud Venemaa rünnakuga külma sõja järgse julgeolekukorralduse vastu Euroopas, näib Venemaa lõunatiival toimuvat tõeliselt pöördeline muutus. Kasahstani verise jaanuari hindamiseks ei ole piisavalt usaldusväärset infot, kuid eksitav oleks käsitleda juhtunut lihtsalt rahva võitlusena korrumpeerunud diktaatori vastu.

Nr 208 • Veebruar 2022

Euroopa Liidu strateegiline kompass: kas ravim strateegilisele kärbumisele?

Strateegiliselt kompassilt oodatakse, et see jagaks Euroopa Liidule üha ebakindlamas ja teravama konkurentsiga maailmas teiste jõududega konkureerimiseks suuniseid ning aitaks ühenduse välis- ja julgeolekupoliitikal pääseda seda kaua pärssinud tardumusest.

Nr 208 • Veebruar 2022

Vene diasporaa: dissidentide juurdevool ja Putini-meelse enamuse säilitamine

Viimastel aastatel on suur hulk opositsiooni toetavaid venemaalasi olnud sunnitud kodumaalt lahkuma. Mõned neist sulanduvad aktiivselt Lääne ühiskonda, näiteks aidates lääneriikide poliitikutel seista vastu Venemaa propagandale, kuid suurem osa varasemate emigreerumislainetega lahkunud venelastest pooldab endiselt Vladimir Putini poliitikat.

Nr 208 • Veebruar 2022

Balti riigid loodavad Scholzi valitsuselt sammu edasi kaitses ja tagasi Venemaast

Liidukantsler Olaf Scholzi juhitav Saksamaa valitsus lubab tugevdada Euroopat ja suurendada tema strateegilist suveräänsust, soovides samal ajal jätkata dialoogi Venemaaga. Millised on Baltimaade julgeolekusoovid Scholzi valitsusele ja mida on võimalik reaalselt saavutada?

Nr 208 • Veebruar 2022

Mis läks valesti Emmanuel Macroni Vene-diplomaatias?

Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib Euroopa välispoliitikas, sealhulgas Venemaaga suhtlemisel rohkem silma paista, siis kesk- ja idaeurooplastes võõristuse tekitamine pole selleks jätkusuutlik lahendus. Euroopa ühtsuse tugevdamiseks tuleks hüljata ebarealistlik eesmärk jõuda Vladimir Putiniga kokkuleppele uues Euroopa julgeolekukorralduses.

Nr 208 • Veebruar 2022

Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega

Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.

Nr 208 • Veebruar 2022

Putini ultimaatum: kõrgete panustega pokker või gambiit?

24. veebruari varahommikuks oli selge, et Vladimir Putini ultimaatum Läänele oli kõigest pettemanööver ning tegelik eesmärk on Ukraina riigi põrmustamine.

Nr 208 • Veebruar 2022

Kasahstani verine jaanuar ja võidujooks Kesk-Aasiale

Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.

Nr 208 • Veebruar 2022

Põhjamaad ja Balti riigid vajavad solidaarset hübriidkaitset

See, et välised jõud võivad lugeda või kuulda kogu telefonis toimuvat, on enamiku välisteenistuses töötavate inimeste õudusunenägu. See õudusunenägu sai …

Nr 208 • Veebruar 2022

Taastuvenergia geopoliitika Baltimaades: energiasõltuvuse lõpetamine Venemaast on võimalik

Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele kütustele kätkeb potentsiaali suurendada Baltimaade energiatarnete kindlust ning vähendada kolme riigi sõltuvust välismaistest energiatarnetest. Aastate jooksul on …

Nr 208 • Veebruar 2022

Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu kolmes kriisivaatuses

Nii Afganistani, Valgevene kui ka Iraani kriis, millega Eesti kahe aasta jooksul ÜRO tähtsaimas otsustusorganis silmitsi pidi seisma, sümboliseerivad laiemalt külma sõja järgse maailmakorra mõranemist.

Nr 208 • Veebruar 2022

Joe Bideni esimene aasta USA presidendina: suhete silumine liitlastega ja tülinorijate ohjeldamine

Jaanuaris 2021 presidendiks saades ei soovinud Joe Biden oma programmis välispoliitikale tõenäoliselt liiga tähtsat rolli anda. Pigem oli eesmärk tagada …

Nr 208 • Veebruar 2022

Prantsusmaale on oluline Balti riikide kaitsmine ja julgeolek

Parasjagu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi rolli täitva Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei soovi, et EL pagendataks taustajõudude hulka NATO ja …

Nr 208 • Veebruar 2022

Harkiv on kadunud nii Putinile kui ka Zelenskõile, aga mitte Ukrainale

Ukraina suuruselt teine linn Harkiv, mille naabruses asuvad Venemaa ja Donbass, näikse Venemaa sissetungi korral olevat üks esimesi sihtmärke. Ent 2014. aastal Ukrainat ja iseäranis Harkivi kogukonda tabanud nn Vene kevade järel on kerksus mitmes mõttes tugevnenud.

Nr 208 • Veebruar 2022

Venemaa Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustalade kallal

Praegu paneb Venemaa proovile Lääne ühtsust ja olemasoleva julgeolekuarhitektuuri alustalasid Ukraina piiridel. See on kõige nähtavam, valjem ja ulatuslikum Venemaa laiemast globaalsest mõju kasvatamise poliitikast. Sarnaselt Nõukogude Liiduga otsib ja leiab Venemaa äpardunud riike, ebaseaduslikke režiime ja huntasid, et neile tuge pakkudes oma mõjujõudu kasvatada kaugemates kantides kui vaid oma piiridel.

Nr 208 • Veebruar 2022

Lääs on teinud vigu

Ukraina pingete taustal on masendav ja õpetlik jälgida Vladimir Putinit.

Nr 208 • Veebruar 2022

Mart Laar: julgeolekuküsimustes ei jõua paanikaga kuhugi

Diplomaatia palvel kohtus endine ajakirjanik ja Mart Laari nõunik Tiit Pruuli vabariigi aastapäeva eel oma endise ülemuse, peaminister Laariga. „Ühe asja on Putin aga oma käitumisega selgelt saavutanud. Ja see on positiivne – meie julgeolek on märkimisväärselt tõusnud,“ ütleb kahekordne valitsusjuht, kelle sõnul on Venemaaga suheldes tähtis meeles pidada – rahu, ainult rahu.

Nr 208 • Veebruar 2022

Musta laine lätetel: kuhu viivad vihkamisühiskonna jäljed?

Kim Ghattase „Musta lainet“ maksab lugeda eelkõige seetõttu, et autor lähtub islami maailma analüüsimisel selle sisemisest loogikast, mitte suhtest Läänega. Ta ei pea sunni/šiia vastasseisu paratamatuseks ega arva, et kõiges halvas on süüdi Iraan. Ta usub, et üksikisiku – näiteks ajakirjanik Jamal Khashoggi – vastuhakul on mõte: nendest ja neile ta kirjutabki.

Nr 208 • Veebruar 2022

Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks

Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022

Nr 208 • Veebruar 2022

Hiina kui riikliku julgeoleku oht

Taani Rahvusvaheliste Uuringute Instituut, 2021

Nr 208 • Veebruar 2022

Liidu kaitsel. Zapad-2021

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021

Nr 208 • Veebruar 2022

Türgi rollist NATOs. Asendamatu ja keeruline liitlane

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022

Nr 208 • Veebruar 2022