Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:

Eesti erilisest ajast

Aja kulgemine on ajaloo olemasolu põhiliseks kriteeriumiks küll meile, eestlastele, kuid niisama ühemõtteliselt selge ei pruugi see olla teistele.

Nr 68 • Aprill 2009

Kolm pilguheitu inimõigustele kolmes Aasia riigis

Väärtushinnangud, mida Aasia riikides on aegade jooksul kalliks peetud, on oma olemuselt väga mitmekesised ning pole võõrad ka Lääne kultuurile.

Nr 67 • Märts 2009

Samuel Huntington, R.I.P: mis jääb ellu, mis jääb mällu

Harvardi poliitikateadlane Samuel P. Huntington suri möödunud aasta jõululaupäeval, ent tema tees tsivilisatsioonide paratamatust kokkupõrkest tekitab Mumbai pommiplahvatuste ja Gaza raketiraksatuste taustal endiselt elevust.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Miks ei saa veel minna rattamatkale Põhja-Kaukaasiasse

Tšetšeenia separatismi ning terrorismiga alanud rahutused on päädinud keskvõimu üleüldise murenemisega terves Põhja-Kaukaasias.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Impressioone terrorismist

Kadri Liik meenutab terrorismi enne Al-Qaedat.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Mumbai: tee ülima terrorini

India ja kogu maailm peavad tegutsema. Vastasel korral ootavad neid juba lähitulevikus ees palju suuremad õudused.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Islamiradikalism ja Eesti - sidemed, arengud, ohud

Ekstremismi levitamise ennetamiseks Eestis ei piisa ainult õiguskaitseorganite tööst.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Ayman al-Zawahiri lugu

"Relvastatud ja väga ohtlik. Tuntud ka kui Al Thawahiri, Abu Muhammad, Abu Fatima, Muhammad Ibrahim, Abu Abdallah, Abu al-Mu'iz, Doktor, Õpetaja, Nur, Ustaz, Abu Mohammed, Abu Mohammed Nur al-Deen, Abdel Muaz, Dr. Ayman al Zawahiri. Pass Nr: 1084010 (Egiptus).

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Terrorismi lätted

Kui terrorismi vaadelda lihtsalt ebaseadusliku poliitilise vägivallana, siis võib väita, et terrorism on niisama vana kui poliitika ja Abeli tapmine Kaini poolt oli esimene terroristlik akt.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Patriarhi lahkumine

Aleksius II oli esimene uue, mittekommunistliku, mitteateistliku Venemaa patriarh.

Nr 64 • Detsember 2008

Lugu ja tema jutustaja. Eesti välisministeeriumi taasloomise lood

"Jutusta meile üks lugu!" ütles Märtsijänes. "Jah, palun jutusta!" nurus Alice. "Ja tee ruttu," lisas Kübarsepp. (Lewis Carroll, ”Alice imedemaal”)

Nr 64 • Detsember 2008

Kurt Riezleri Mitteleuropa

5. septembril 1955. aastal palus patsient ühes Müncheni haiglas end külastanud sõpra tuua talle Platoni "Timaios". Ent kui sõber päev hiljem palvet täita tahtis, oli paluja igaveseks lahkunud. Surm oli saabunud kella kahe ja kolme vahel öösel. Vaikselt. Lahkunud oli mees, kes oli kunagi kirjutanud Saksamaa viimasele keisrile kõnesid ja olnud Saksamaa Liitvabariigi esimese presidendi sõber. Veelgi enam, ta oli olnud ka Saksamaa Esimese maailmasõja aegse kantsleri Theobald von Bethmann Hollwegi (1856 - 1921) parem käsi välispoliitika, seda eriti Venemaa-poliitika vallas. Kurt Riezler. Ring oli täis saanud.

Nr 1 • Oktoober 2003

Robert Kagan vallandas laviini

Robert Kaganil on juba ammu olnud aeg jõuda Eesti lugejani meie emakeeles. Temaga on asi ka palju lihtsam kui mõne teise nüüdisaja analüütikuga, sest peamisi talle kuulsust toonud järeldusi esitav raamat "Of Paradise and Power: America and Europe in the New World Order" on üsna lühike. Seda teost võib pigem pidada mullu suvel ajakirjas Policy Review ilmunud artikli "Power and Weakness" (vt http:/ /www.policyreview.org/JUN02/kagan.html) täiendatud versiooniks. Esmalt Briti ajakirjas Prospect ja nüüd Diplomaatia veergudel trükitud artikkel on aga omakorda ikka sellesama kuulsa "Jõu ja nõrkuse" artikli lühendus.

Nr 1 • Oktoober 2003
USA

USA ekspordib

Aastal 1999 võeti vastu NATO uus julgeolekukontseptsioon. Kaasajastatud tõlgendus kajastab vanade ohtude, relvastud konfliktide ja riikidevaheliste sõdade asendumist suuresti uute julgeolekuriskidega, milleks on rahvusvaheline kuritegevus, terrorism, illegaalne migratsioon ja keskkonnaprobleemid. Uue julgeolekukontseptsiooni raames on määratletud ka julgeolekut tagavad põhimõtted ja ühena nendest välja toodud demokraatlikud põhimõtted, institutsioonid ja riigikorraldus. Demokraatia rõhutamine tähendab stabiilse rahvusvahelise rahu saavutamist ja säilitamist.

Nr 1 • Oktoober 2003

Diplomaatia - kas imerohi või valuvaigisti?

Sõnumitooja amet on maailmas vaieldamatult üks vanemaid. Diplomaatiat kui eksistentsiaalset nähtust ei piira aeg ega ruum ning see eksisteerib ükskõik millal ja ükskõik kus, kui omavahel puutuvad kokku erinevad identiteedid. Diplomaatia lahendab üldkehtiva dilemma, mille kohaselt erineva samastumusega inimgrupid tahaksid küll elada üksteisest isoleeritult, kuid saavad samal ajal aru hädavajalikkusest olla omavahel kontaktis.

Nr 1 • Oktoober 2003

Eesti riik ja ülemaailmne küla

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga 2004. aasta suvel muutub ka meie välispoliitika olemus. Eesti liitub moodsate postmodernsete ühiskondadega, kes on endale maailmas rajanud mugava kodu. Ühtlasi on tegu jõukeskustega, kes mõjutavad ideoloogia, majanduse ja vahel ka sõjalise jõu toel teisi, võib öelda, et peaaegu kõiki maailma riike. Globaliseerumine ulatub Brasiilia vihmametsadest Bagdadini ja Bosniast Vietnamini. Maailm on üha rohkem globaalne küla, nagu tõdeb kuulus kommunikatsiooniklassik Marshall McLuhan, rahvad on tänu infoühiskonnale ja globaalsele majandusele lõimunud.

Nr 1 • Oktoober 2003

Poola välispoliitika edu

Poola on viimase 15 aastaga teinud läbi tähelepanuväärse arengu Moskva vasallist arvestatavaks Euroopa suurriigiks. Ka poolakad ise on järjest rohkem hakanud tunnetama oma tähtsust ja iseseisvust ning kompleksid Lääne ees on taandumas. Vabaduse kättevõitmisel püstitatud eesmärk astuda NATOsse ja Euroopa Liitu on realiseeritud või siis varsti realiseerumas. Samas on Poola välispoliitika ette kerkinud uusi ja komplitseeritumaid probleeme, näiteks Poola uus koht maailmapoliitikas seoses osalemisega Iraagi sõjalises missioonis ja vägikaikavedu Euroopa Liidu suurriikidega Nizza kohtumisel saavutatud parlamendikohtade pärast.

Nr 2 • November 2003

Soome julgeolekupoliitika ja NATO

Välis- ja julgeolekupoliitikat hinnates rõhutame tihtipeale oma riigi juhtide ja ühiskonna mõjutajate vastutust tehtud otsuste eest. Sama lugu on ka rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu NATO. Selles nähakse tavaliselt maailma arengusuundade mõjutajat. Sama suhtumine puudutab üha enam ka Euroopa Liitu. Sageli on siiski tegemist silmapettega: tegelikult viivad sündmused meid kaasa. Mõnikord on lihtsalt kasulik analüüsida riikide ja organisatsioonide käitumist vastureaktsioonina olukorramuutustele.

Nr 2 • November 2003