Jüri Luik
Autor
Jüri Luik
kaitseminister (Isamaa)
Teemad:
Viimati uuendatud: 01. aprill 2019, 14:46

Televisioon ulatub hiiglaslikul territooriumil igasse kolkakülla.

Nr 151 • Märts 2016

Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.

Nr 17 • Veebruar 2005

Kas Gruusia praegused probleemid sarnanevad mingilgi määral Eesti lähimineviku muredega? Jüri Luik kinnitab, et vägagi palju: nii palju, et kui ise poleks näinud, siis ei usukski.

Nr 24 • September 2005

See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.

Nr 25 • Oktoober 2005

Üldiselt peetakse džihhadiste usufundamentalistideks, kelle soov on hävitada lääne elulaad. Siiski on globaalsel terrorismil ka palju maisemaid eesmärke, kuid nende saavutamine on sama ebatõenäoline kui lääne tsivilisatsiooni hävitamine.

Nr 37 • September 2006

Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.

Nr 42 • Veebruar 2007

Me kasutasime ära sobiva momendi rahvusvahelises poliitikas.

Nr 188 • Aprill 2019

Euroopa loodab endiselt – või uuesti – riigikaitses valdavalt USA sõjalisele jõule.

Nr 105 • Mai 2012

Eesti vabanemise aegsed sündmused olid ka maailmapoliitika seisukohalt olulised.

Nr 97 • September 2011

Richard Holbrooke’i mälestuseks

Nr 89 • Jaanuar 2011

Läbikukkunud riikide saamist terrorismi pesaks on võimalik välistada, aga selleks tuleb tegutseda juba täna.

Nr 74/75 • November 2009

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga 2004. aasta suvel muutub ka meie välispoliitika olemus. Eesti liitub moodsate postmodernsete ühiskondadega, kes on endale maailmas rajanud mugava kodu. Ühtlasi on tegu jõukeskustega, kes mõjutavad ideoloogia, majanduse ja vahel ka sõjalise jõu toel teisi, võib öelda, et peaaegu kõiki maailma riike. Globaliseerumine ulatub Brasiilia vihmametsadest Bagdadini ja Bosniast Vietnamini. Maailm on üha rohkem globaalne küla, nagu tõdeb kuulus kommunikatsiooniklassik Marshall McLuhan, rahvad on tänu infoühiskonnale ja globaalsele majandusele lõimunud.

Nr 1 • Oktoober 2003

Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?

Nr 62 • Oktoober 2008

Ettepanek asutada komisjon Euroopas sooritatud kommunistlike kuritegude uurimiseks.

Nr 54 • Veebruar 2008

Lennarti aktiivne tegevus maailmas on jätnud kuvandi Eestist kui vanast lääne demokraatiast, millel on läbipõimunud vaimne side muu Euroopaga, mis osaleb probleemide lahendamisel ja on edukas, mitte hall ja tavapärane.

Nr 31 • Erinumber, märts 2006