Taanduv riik Venemaal
Televisioon ulatub hiiglaslikul territooriumil igasse kolkakülla.
Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Gruusia Euroopa-orientatsioon
Kas Gruusia praegused probleemid sarnanevad mingilgi määral Eesti lähimineviku muredega? Jüri Luik kinnitab, et vägagi palju: nii palju, et kui ise poleks näinud, siis ei usukski.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Terrorismi eesmärgid
Üldiselt peetakse džihhadiste usufundamentalistideks, kelle soov on hävitada lääne elulaad. Siiski on globaalsel terrorismil ka palju maisemaid eesmärke, kuid nende saavutamine on sama ebatõenäoline kui lääne tsivilisatsiooni hävitamine.
Ebakindlusest ja maailmakorrast
Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.
Eesti keeruline teekond NATOsse
Me kasutasime ära sobiva momendi rahvusvahelises poliitikas.
Euroopa kaval kaitse
Euroopa loodab endiselt – või uuesti – riigikaitses valdavalt USA sõjalisele jõule.
Eesti naaseb maailma
Eesti vabanemise aegsed sündmused olid ka maailmapoliitika seisukohalt olulised.
Ebatavaline diplomaat
Richard Holbrooke’i mälestuseks
Kus asuvad uued Afganistanid?
Läbikukkunud riikide saamist terrorismi pesaks on võimalik välistada, aga selleks tuleb tegutseda juba täna.
Eesti riik ja ülemaailmne küla
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga 2004. aasta suvel muutub ka meie välispoliitika olemus. Eesti liitub moodsate postmodernsete ühiskondadega, kes on endale maailmas rajanud mugava kodu. Ühtlasi on tegu jõukeskustega, kes mõjutavad ideoloogia, majanduse ja vahel ka sõjalise jõu toel teisi, võib öelda, et peaaegu kõiki maailma riike. Globaliseerumine ulatub Brasiilia vihmametsadest Bagdadini ja Bosniast Vietnamini. Maailm on üha rohkem globaalne küla, nagu tõdeb kuulus kommunikatsiooniklassik Marshall McLuhan, rahvad on tänu infoühiskonnale ja globaalsele majandusele lõimunud.
Teine külm sõda
Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?
Meie kohustus
Ettepanek asutada komisjon Euroopas sooritatud kommunistlike kuritegude uurimiseks.
Lennart Meri kui diplomaat
Lennarti aktiivne tegevus maailmas on jätnud kuvandi Eestist kui vanast lääne demokraatiast, millel on läbipõimunud vaimne side muu Euroopaga, mis osaleb probleemide lahendamisel ja on edukas, mitte hall ja tavapärane.
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.