Hübriidohud ja Euroopa Liidu strateegiline kompass
Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus, 2021
Ülevaade Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekumõõtmest, ohuhinnangust, hübriidohtudest, heidutusest ja võimalustest tõhustada liidu tegevust ajal, mil Brüsselis valmistatakse ette ELi strateegilist kompassi.
Seotud artiklid
Vietnami vaimude taassünd
Vietnami sõja kogemuse vari mõjutab üha enam seda, kuidas ameeriklased hindavad praegust Iraagi sõja. Mismoodi mõjub see kõik aga suurriigi julgeolekukäitumisele tulevikus?
Kui räägitakse Euroopa constitution-ist, millest siis räägitakse?
Riigiõiguslased kasutavad sõna "constitution" eri tähenduses - sõltuvalt sellest, milline tähendus nende maade riigiõiguses on vastavale sõnale antud. Jüri Adams juhatab teed konstitutsiooniõiguslaste sõnavarasse.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
2005 – aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Gallia kuke kannuste uuendamine
Euroopa Liidu praeguse eesistujana on Prantsusmaa oma Valge Raamatu hästi ajastanud, andes selge signaali sellest, et Euroopa oma relvajõud ja Euroopa Liidu üksuste osalemine sõjalistes kriisides on see tulevikunägemus, mida Prantsusmaa kannab.
Saksamaa julgeolekupoliitika areneb tasapisi
Saksamaa julgeolekupoliitika ja minapilt on küpsemas, ehkki ta pole hakanud taotlema sellist suurriigi staatust, nagu pelgasid nii väga neorealistid.
Draama trööbatud tänavaauto ümber
Lissaboni lepingu toetajad väidavad, et ilma lepinguta ähvardab ELi halvatus ning ta ei suuda kerkida maailmas talle õigusega kuuluvale kohale. See kõlab täiesti usutavalt. Ainus häda on, et see pole peaaegu üheski mõttes õige.
EL ja Venemaa: erinevad vaated, sügav sõltuvus
Majanduslik tegelikkus ja maailma sündmuste areng tõukavad Venemaa ja Euroopa Liidu taas vältimatult teineteise suunas. Uue lähenemise vundament kujuneb juba palju tõsisemaks kui eelmise kümnendi helged, aga üsna alusetud lootused.
Analüütik: Euroopa staar on Merkel!
Angela Merkeli näol on Euroopa saanud võimsa tähe, Gordon Brown on huvitav, kuid Euroopa-skeptiline, Sarkozy aga kergekaaluline näitemängutegija, räägib intervjuus Diplomaatiale staažikas Euroopa poliitika vaatleja Peter Ludlow.
Gordon Browni katseaeg
Briti uue peaministri esimeseks tõsiseks proovikiviks saab lahing Euroopa Liidu reformileppe pärast.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Eesti esimene täisaasta Euroopa Liidus
Tulevikus on ka Eestil võimalik senisest rohkem mõjutada ja suunata Euroopa Liidu poliitikat. Selleks tuleks veidi fookust muuta.
Islamistlik Iraan ning Lähis- ja Kesk-Ida julgeolekuprobleemid
Vene Iraani-ekspert Vladimir Sažin ennustab, et Iraani Islamivabariik kujuneb imaam Khomeini järelkäijate pingutuste tulemusel šiiitlikuks Pärsia impeeriumiks.
Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast
Senine töö energiajulgeoleku osas tuleb olukorra tõsidust arvestades lugeda ebapiisavaks, seda nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule
Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval ja igavikus võrdseks saanutena ühes reas: Piibu “Rahvusvaheline õigus” ja Keldri “Kolhoosiõigus”, 1920.-1930. aastate ajakiri Õigus ja Eesti NSV töökoodeksi kommenteeritud väljaanne. Seisma jäänud aeg – või kui mõelda õiguse sürrealistlikele hetkile, siis miks mitte sulanud aeg.
Lühike viiv pikas sõjas
2005. aasta sügistalve teenis kolonelleitnant Leo Kunnas staabiohvitserina Iraagis. Diplomaatia avaldab katkendid tema seal kirjutatud päevaraamatust, mis jõuab sügisel Tänapäeva kirjastusel ka Eesti raamatulettidele.