Kaarel Kaas
Autor
Kaarel Kaas
julgeolekuekspert, Diplomaatia endine peatoimetaja
Teemad:
Viimati uuendatud: 01. märts 2014, 14:47

Kreml üritab mängida Euroopa ees ajaloolise päästja rolli.

Nr 148 • Detsember 2015

Viimase viie aasta jooksul on kasvanud nii Vene üksuste kvaliteet kui kvantiteet.

Nr 130/131 • Juuni 2014

Detsembris möödub 20 aastat N Liidu lõplikust lagunemisest, mis ei toimunud nii vägivallatult kui üldiselt arvatakse.

Nr 100 • Detsember 2011

Somaalias toimuva tagajärjed võivad kõige halvemal juhul olla palja ihusilmaga näha mõne Tallinna kõrghoone ülemisel korrusel asuvast šikist kokteilibaarist.

Nr 70 • Juuni 2009

Täites oma esmased eesmärgid Hamasi ründamisel Gazas, võis Iisrael kahjustada püsiva rahu lootust palestiinlastega.

Nr 69 • Mai 2009

Suurim viimastel kuudel Euroopa ja USA suhteid tumestanud probleem on Hiina relvaembargo lõpetamise küsimus. Kaarel Kaas uurib, mis on selle taga.

Nr 21 • Juuni 2005

Vietnami sõja kogemuse vari mõjutab üha enam seda, kuidas ameeriklased hindavad praegust Iraagi sõja. Mismoodi mõjub see kõik aga suurriigi julgeolekukäitumisele tulevikus?

Nr 27 • Detsember 2005

Kas diplomaatia naaseb Iraani tuumakriisist kilbiga või kilbil?

Nr 60 • August 2008

See, mille tunnistajaks me Iraanis oleme, on vasturevolutsioon, mis on etapiviisiliselt toimunud juba mitu aastat. Lihtsalt läänemaailma avalikkuse teadvusse jõudis see alles tänavu suvel seoses presidendivalimistega.

Nr 29 • Veebruar 2006

Nüüdse Venemaa juhtkonna ja Lääne maailmanägemise põhialused ning neist tulenevad olemuslikud huvid on praeguseks sedavõrd erinevad, et Lääne Vene-käsitlus tuleb paratamatult ümber sõnastada.

Nr 39 • November 2006

Euroopat ootab ees ebastabiilsuse ajastu. Vaja on otsustavat tegutsemist.

Nr 49/50 • Oktoober 2007

Eesti ajakirjandusruumis on välispoliitika laiemale ja teoreetilisele mõtestamisele püüdlevad algupärased kirjutised pigem erandlik kui igapäevane nähe. Sestap on Diplomaatia eelmises numbris ilmunud Vahur Kooritsa essee, mille kandvaks teljeks Francis Fukuyama kunagise nn ajaloo lõpu teesi ja araabia kevade omavaheline suhestamine, igati ning siiralt tervitatav lugemisvara.

Nr 94/95 • Juuni 2011

Osama bin Ladeni tee džihadistlikuks võitlejaks algas juba koolipõlves Saudi Araabias.

Nr 93 • Mai 2011

Lääne jaoks on sõjaline operatsioon ehk läbi, kuid Liibüa odüsseia võib olla alles algamas.

Nr 92 • Aprill 2011

Bushi administratsioon on surnud, kuid raketikaitse elab edasi.

Nr 68 • Aprill 2009

Kandilise lõua ja kokkupigistatud huultega mees astus hoonest välja ning suundus pika tumeda mantli lehvides auto poole. Väljak tema selja taha jääva hoone ees oli kõledast ja hallist aprilliilmast hoolimata inimestest tulvil. Rolandas Paksas, kunagine Nõukogude Liidu vigurlennuäss, oli just lõpetanud ühe oma kõige ambitsioonikamatest viraažidest.

Nr 14 • November 2004

Vene-Georgia viiepäevane sõda on tulvil vastuolusid, paradokse ning segadust - ja seda mitte ainult poliitilisel ja informatsioonilisel, vaid ka sõjalisel tasandil.

Nr 61 • September 2008

Reaalseks valmisolekuks ei piisa abstraktsest heidutusest, vaid peavad olema reaalsed vahendid agressiooni tõrjumiseks.

Nr 127 • Märts 2014

Et ÃœRO liikmesriikide arv on kasvanud, on rohkem erinevaid arvamusi ja lahkhelisid ka maailmaorganisatsioonis eneses.

Nr 123 • November 2013

Eestit külastanud Türgi Euroopa Liidu asjade minister ja pealäbirääkija Egemen Bağış leiab Diplomaatiale antud usutluses, et tema maa saamine euroliidu liikmeks on vältimatu, sest Euroopale on Türgit vaja rohkem, kui Türgile Euroopat. Intervjueeris Kaarel Kaas.

Nr 79 • Märts 2010

Mõjuka ajaloolase, rahvusvaheliste suhete ja sõjalise strateegia eksperdi Edward N. Luttwaki sõnutsi on Lääne üheks peamiseks strateegiliseks probleemiks autoritaarne Venemaa, mitte aga juba ette kaotatud Afganistani konflikt või järgmisel aastal pommirünnakute alla sattuv Iraan.

Nr 40 • Detsember 2006

Stefanie Babst, NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes, leiab kaarel kaasile antud intervjuus, et Euroopa ühendamise loogiline lõpptulemus oleks kõige muu kõrval ka üks ja ühine Euroopa armee.

Nr 44 • Aprill 2007