Venemaa igiomane loomus
Venemaast rääkides tavatsetakse tihti kasutada venelaste endi ütlust, et Venemaad ,,mõistusega ei võta ja arssinaga ei mõõda". Siiski, nii võib see olla tõene neile, kes Venemaad, tema ajalugu ja kultuuri lähemalt ei tunne. Eriti kehtib see Lääne uurijate/hindajate suhtes, kes Lauri Mälksoogi hinnangul tunnevad vene ühiskonda tunduvalt halvemini kui vene uurijad Lääne ühiskonda. Lauri Mälksoo on vene keele, ühiskondlikku mõtte ja õigusajaloo ning nende esindajate hea tundjana võtnud ette analüüsi pikal ajateljel ning see on andnud üsna veenva üldistuse selle mõistmiseks, miks Venemaa on, nagu ta on ja käitub nii, nagu ta käitub.
Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Liidu sõjatandrina
Mihhail Meltjuhhovi „Balti tanner“ on põhjalik uurimus, mille eesmärk on näidata, et Balti riigid pole riigid, vaid pelgalt maa-ala, mis on suurriigile vajalik oma julgeoleku tagamiseks. See lähenemisnurk on kätketud pealkirja. Mitte riigid, vaid sõjatanner, maalapp, kus peaks käima permanentne lööming suure riigi nimel. Teost põhjalikumalt lugedes see esialgne muljesähvatus kord kinnitub ja süveneb, kord väheneb, kohati isegi kaob. Meltjuhhov on tõsine ajaloolane. Aga ajalugu on tihtipeale võitjate kirjutatud lugu ja Venemaa käsitleb Teise maailmasõja lõppu Euroopas kogu oma ajaloo suurima, et mitte öelda ainsa võiduna.
Eestisse smugeldatud kogumik Venemaast kõneleb absurdist
Ma ise olen olnud ühe selle raamatu ajalooga seotud seiga toimumise juures. See kogumik anti välja Tartus, sest koostajad ei leidnud Venemaal ühtegi kirjastust, mis oleks 2014. aastal soostunud raamatut üllitama. Abiks tuli Eesti Kirjandusmuuseum ja me istusime ühel novembrikuu õhtul Tartus baaris ning ootasime kõnet. Nimelt sõitsid väljaandjad autoga Tartusse, peitsid hulga raamatuid autosse laste asjade vahele ning vedasid salakaubana Venemaale. Kui nad olid ohutult üle piiri saanud, siis nad helistasid meile. Mul tekkisid assotsiatsioonid lapsepõlves loetud lugudest, kus kangelaslikud bolševikud keelatud kirjandust Venemaale smugeldasid.
Uus maailmakord Kissingeri ja Fukuyama käsituses: kes oleme, kes võiksime olla
Arutelud uue maailmakorra üle on hoogustunud viimase 100 aasta jooksul peamiselt neljal korral: Woodrow Wilsoni eestvõttel peale Esimest maailmasõda, mil sündis Rahvasteliit, pärast Teist maailmasõda, mil sarnased arutelud viisid ÜRO, ELi, NATO, Bretton Woodsi institutsioonide sünnini, pärast külma sõda, ja aastal 2014 on arutelu maailmakorra üle rahvusvahelises meedias ja kirjanduses taas aktuaalne.
Võimalus mõista tavalist Vene inimest
„Paljud võtsid tõde ja vabadust vastu kui vaenlast.“
Kuidas Euroopas lambid kustusid
Sel suvel möödub 100 aastat Esimese maailmasõja puhkemisest ja sestap polegi imestada, et sel ajal või enne seda üritavad ajaloolased ja teisedki taas kord lahti mõtestada selle suure tragöödia põhjusi ja tagajärgi.
Jää sulab, raha põleb
Arktilisel Venemaal paiknevad riigi põhilised allesjäänud loodusrikkused, ka ambitsioonid piirkonna hõivamiseks on suurimad, kuid ressursse soovide katteks reaalselt ei ole ega tule.
Ühe müüdipurustuse asemel kaks
Rausmaa on kummutanud müüdi, nagu poleks Soome, eriti toonase presidendi Mauno Koivisto isikus, toetanud Eesti iseseisvuspüüdlusi.
Üleilmne migratsiooni-jäämägi ja rahulik meel
Kui Paul Collieri ettekuulutus täide läheb, siis muutub lähikümnenditel migratsioonisurve Euroopale üha suuremaks.
„Tallinna käsiraamat“ kui rahvusvahelise elu sündmus
Küberkonfliktide ajastu algus on ehk võrreldav ajaga, kui Ameerika oli alles avastatud ja Kariibi merre seilas erinevate riikide sõjalaevu, piraate ja bukanjeere. Ühe erinevusena 16. sajandist lehvib nende aluste seas, kes täna „kübermeres“ korda luua soovivad, ka sinimustvalge lipp.
Käsiraamat algajale diktaatorile
Demokraadid ei ole automaatselt – või isegi pole üldse – pühakud.
Vastuvoolu: Lääne välispoliitika ideoloogia kriitika
Müllerson on opositsionäär sellise maailmakorra suhtes, kus üheselt mõistetavalt valitsevad või valitseksid Lääs ning USA.
Vladimir Putini kuus nägu
Kes on Putin? Täna vist võib vastuse juba anda: ta on kauaks ametisse jäänud riigijuht, kellest tema rahvas vaikselt, aga vääramatult mööda kasvab.
Onu Sami kindralid
Mõni nädal enne jõule ilmus Ühendriikide poelettidele Tom Ricksi uus raamat “The Generals“. Erinevalt mittemidagiütlevast pealkirjast on Ricksi nimi vähemalt USA kaitseringkondades hästi tuntud.
Väsiva suurvõimu kaitseks
Robert Kagani uusim raamat on teretulnud vahelduseks levinud allakäigukirjanduse sekka.
George Kennani mälestused
George Kennani lugu kõneleb nii ametnikust, mõtlejast kui inimesest
Ebavõrdsuse hind
Joseph Stiglitzi sõnul kahjustab majanduslik ebavõrdsus nii majandust kui ka demokraatiat.