Külma sõja järgse ajastu lõpp
Euroopa võiks Venemaa suhtes ajada heasoovliku hoolimatuse poliitikat, soovitab president Ilves.
Loojangu lapsed
Euroopat ootab ees ebastabiilsuse ajastu. Vaja on otsustavat tegutsemist.
Unelmate lõpp, ajaloo tagasitulek
Rahvusvaheline konkurents ja Ameerika juhtroll.
Rahvuslik versus kollektiivne, demokraatlik versus autokraatlik
Demokraatlike väärtuste ruum peab olema piisavalt tugev ja jõukas kütkestamaks rahvaid, kelle teevalik seisab alles ees.
Ideoloogia mõistmise asemel
Ideoloogiline prisma moonutab tegelikkust ning segab objektiivset ja kainet analüüsi.
Putini dilemma
Putini suurim probleem on, et ta ei saa jätta enda asemele nõrka järglast, kuid ei või mantlipärijaks määrata ka tugevat poliitikut.
Meie olemine ja kestmine
Olla on hea, aga kestmine on olulisem ja see esitab meile tõsise väljakutse – kas suudame end ületades muutuda koos maailmaga.
Tänapäeva relvastatud konflikt. Mõned mõtted levinud arusaamadest ja nende kasutamisest
Kõik strateegia kujundamisel ja teostamisel kasutusel mõisted peavad olema selge sisuga ja sobima kokku meie keerulise tegelikkusega. Vastasel juhul on tegu lihtsalt tulutu moehullusega.
Relvastuskontroll ja usaldusmeetmed – üks julgeoleku tõstmise vahendeid
Eesti panus on relvastuskontrolli alal siiani olnud pigem mõistva kaasaskõndija kui aktiivse eestkõneleja oma, oluline oleks aga seda enda julgeoleku suurendamiseks ära kasutada.
Afganistani ühiskonna tuum jääb väljapoole Lääne haardeulatust
Rännumehe, kirjaniku ja diplomaadi Rory Stewarti arvates võib ja tuleb Afganistanile pakkuda tehnilist laadi toetust ning abi, kuid mõtted selle maa olemuslikust ümberkujundamisest on targem maha matta.
Kolm USA presidenti linnulennult
USA presidendi Jimmy Carteri aegse julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski raamat pakub huvi eeskätt välispoliitika teostamise seisukohalt, see ei ole kõikehõlmav ajaloolis-poliitiline kokkuvõte külma sõja lõpust tänapäevani.
Arvude vaidlustamine
Septembri viimasel nädalal jõudis siinkirjutajani Aleksandr Djukovi raamat „Müüt genotsiidist – Nõukogude võimu repressioonid Eestis (1940–1953)”. Seitsmesajas eksemplaris ilmunud pehmekaanelise raamatu tiitellehel on autori omakäeline pühendus: „Eesti ajaloolastele teadusliku diskussiooni ja positsioonide lähenemise lootuses.” Püüan vastata autori lootusele vähemalt selle pühenduse esimeses pooles.
Uus külm sõda
Enne kui Lääs jõudis tajuda, et on võitnud külma sõja, on ta kaasa kistud uude külma sõtta. Selle on omakorda paljuski tinginud Lääne suutmatus aru saada sellest, kuidas tal õnnestus võita esimene külm sõda.
Asümmeetriline vastane
Nr 49/50 • Oktoober 2007