juuni 27, 2008

Ohtlik maailm ja Diplomaatia

Ei ole enam kellelegi uudiseks, et külma sõja lõppedes loodetud rahuriik ehk „ajaloo lõpp” jäi tulemata. 2001. aasta 11. septembril lõikasid New Yorgi taevast lõhestanud lennukid uue rindejoone otsekui noaga kõikide teadvusse. Ent kuus aastat ning mitu sõda hiljem mõjub ikkagi kummastavalt, kui sassis, kaootiline ning paljudest nurkadest kärisev on meie praegune maailm. Ning kui halvasti me oma olukorda suudame mõista.

Ei ole enam kellelegi uudiseks, et külma sõja lõppedes loodetud rahuriik ehk „ajaloo lõpp” jäi tulemata. 2001. aasta 11. septembril lõikasid New Yorgi taevast lõhestanud lennukid uue rindejoone otsekui noaga kõikide teadvusse. Ent kuus aastat ning mitu sõda hiljem mõjub ikkagi kummastavalt, kui sassis, kaootiline ning paljudest nurkadest kärisev on meie praegune maailm. Ning kui halvasti me oma olukorda suudame mõista.

Ohtlik maailm ja Diplomaatia

Ei ole enam kellelegi uudiseks, et külma sõja lõppedes loodetud rahuriik ehk „ajaloo lõpp” jäi tulemata. 2001. aasta 11. septembril lõikasid New Yorgi taevast lõhestanud lennukid uue rindejoone otsekui noaga kõikide teadvusse. Ent kuus aastat ning mitu sõda hiljem mõjub ikkagi kummastavalt, kui sassis, kaootiline ning paljudest nurkadest kärisev on meie praegune maailm. Ning kui halvasti me oma olukorda suudame mõista.
Islamiäärmuslaste sõda läänemaailma vastu, mille televiisorid 11. septembril meie kodudesse tõid, on vaid üks külg praegustest muutustest. Veel on Hiina, mis rikastub ja relvastub. On Venemaa, mis naabrite kallal muskleid näitab ning oma neoautoritarismile legitiimsust otsib. On Lähis-Ida, kus ka islamiäärmuslasi kõrvale jättes käärib peaaegu kõik. Lõpuks, on Aafrika, kus paljud jätkuvalt nälgivad ja teised sõdivad.
Rahvusvaheline õigus, rahvusvahelist elu seni käimas hoidnud lepingute süsteem, tunneb nende kaosetuulte mõjusid mitmest küljest korraga. USA-l näiteks on pretensioone ÜROle, sest Washingtoni meelest ÜRO reeglid ei võimalda end efektiivselt terroristide eest kaitsta. Venemaale jällegi ÜRO meeldib, ent ei meeldi Euroopa tavarelvastusleping, kuna Moskva leiab, et see on sündinud Venemaa nõrkuse aegadel ning on alandav. Islamiäärmuslastele ei meeldi üleüldse mitte mingid seadused peale šariaadiseaduste…
Nagu kindralid väidetavalt tavatsevad alati valmistuda juba lõppenud sõjaks, nii üritab Lääne poliitilise mõtte peavool allutada kaost juba tuttavatele mõtteskeemidele. Ent asjatult: need ei toimi, pigem varjavad kui selgitavad tegelikkust. Ning mõnedki uued mõtteskeemid, nagu näiteks „terrorismivastane sõda” või „asümmeetriline konflikt”, annavad tunnistust pigem paanilisest terminitega lahmimisest kui lahtiste silmadega uuritud reaalsuse mõistmisest, ja on seega samuti küsitava väärtusega.
Hea uudis on aga see, et juba neli aastat on eesti keele mõistjad saanud globaalse kaose lahtimõtestamisel toetuda Diplomaatiale. Kuukiri on selle ajaga jõudnud 50. numbrini. Pisikesest hallist brošüürist on saanud mahukas ajaleht. Väljaandjaks on nüüd Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Ent siht on ikka sama: hea julgeolekupoliitiline mõte eesti keeles. Loodame seda pakkuda ikka ja alati ning lubame, et 500. ning 5000. numbri ajaks on Diplomaatia veelgi parem – sest lõppude lõpuks, kuidas saaks see teisiti olla, kui eestlaste maailmamõistmine omariikluse oludes paratamatult aina kasvab ja kasvab?!

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar