Tomas Jermalavičius
Autor
Tomas Jermalavičius
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht / teadur
Teemad:
Viimati uuendatud: 01. veebruar 2021, 00:00

Pöördelised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, ei ole lasknud riikidel keskenduda meie aja peamisele globaalprobleemile – kliimamuutustele. Vaja läheb põhjalikke lahendusi, sealhulgas tuleb otsustavalt liikuda rohelisemate energialahenduste poole. Tõrksate valitsuste ja ühiskondade õiges suunas liikuma saamiseks on vaja nii aktiivset poliitilist sekkumist kui ka valmisolekut usaldada turujõude.

Nr 209 • Mai 2022

Kaitsekulutuste suurus ei pruugi päästa poliitilisest ja ühiskondlikust läbikukkumisest.

Nr 181 • Oktoober 2018

Riigikaitse ja selle rahastamise praegune olukord on poliitiline läbikukkumine.

Nr 129 • Mai 2014

Kas meie sõjaväelased sobivad üldse täitma oma uut kangelaslikku rolli meie kaitsjatena kõikvõimalike sõjakate inimeste eest, kasutades selleks surmavat jõudu, mis levitab hirmu ja häirib meie elu?

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni mõtisklused sellest, et Ukrainasse võiks väed sisse viia, on heidutusteooria seisukohalt arukad. Need külvavad Venemaa liidreis ebakindlust. Võiks oodata, et selle riigi ülemjuhatus hoiab nüüd mõningaid väeosi varus puhuks, kui läänega sattutakse vahetusse sõjalisse vastasseisu. See tooks leevendust Ukraina kaitsjaile rindejoonel, suurendades nende eduvõimalusi strateegilises kaitses.

4. märts 2024

Vladimir Putini valla pääsetud jõhker ja alusetu sõda Ukrainas on koondanud Euroopa agressori ohvrit toetama. Samas on kerkinud Euroopa ja NATO ette mitu ränka valikut, lausa eksistentsiaalset dilemmat.

8. märts 2022

Euroopa on üha tugevama idakaarest lähtuva surve all. Kui Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka oli suve jooksul katsetanud rändevoogude paiskamist relvana Leedu ja Läti piirile, siis nüüd on ta kogunud piisavalt „inimlaskemoona“, et saata mitte enam sadu, vaid lausa tuhandeid inimesi Euroopa Liidu piiridest läbi murdma. Kuźnica Poola piiril oli kõigest esimene suur katsetus, millele kindlasti järgneb palju teisi, et survestada Euroopa Liitu möönma Minski režiimi legitiimsust.

Nr 207 • November 2021

Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.

31. mai 2021

Venemaa on uuesti välja otsinud ja lagedale toonud vanad "head" Nõukogude valed.

Nr 204 • Veebruar 2021

Kõik strateegia kujundamisel ja teostamisel kasutusel mõisted peavad olema selge sisuga ja sobima kokku meie keerulise tegelikkusega. Vastasel juhul on tegu lihtsalt tulutu moehullusega.

Nr 49/50 • Oktoober 2007
USA
George Friedman. The Next 100 Years: A Forecast for the 21st Century. New York, Doubleday, 2009.

Elu keerulises ja dünaamilises maailmas sisaldab ikka endas tublisti ebakindlust. See jälitab meid lakkamatult ning tekitab tormilistel aegadel erakordset ängi. Me ei tea, mida toob tulevik isegi rahu ja tasakaalu valitsemise ajal, kõnelemata siis juba ajast, mida iseloomustavad sõjad, konfliktid ja muud võimsad ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised (ning üha enam ka keskkonnaga seotud) kataklüsmid.

Nr 73 • Oktoober 2009