Kliimamuutustega võitlemisel ei saa raskuste kiuste taganeda
Pöördelised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, ei ole lasknud riikidel keskenduda meie aja peamisele globaalprobleemile – kliimamuutustele. Vaja läheb põhjalikke lahendusi, sealhulgas tuleb otsustavalt liikuda rohelisemate energialahenduste poole. Tõrksate valitsuste ja ühiskondade õiges suunas liikuma saamiseks on vaja nii aktiivset poliitilist sekkumist kui ka valmisolekut usaldada turujõude.
Venemaa heidutamine: strateegiadebati keerdkäigud
Kaitsekulutuste suurus ei pruugi päästa poliitilisest ja ühiskondlikust läbikukkumisest.
Müristamisest ja risti ettelöömisest: Leedu riigikaitse Ukraina kriisi ajal
Riigikaitse ja selle rahastamise praegune olukord on poliitiline läbikukkumine.
Kahuriga sääse pihta: sõjalise jõu kasutamine ja väärkasutamine võitluses terrorismiga
Kas meie sõjaväelased sobivad üldse täitma oma uut kangelaslikku rolli meie kaitsjatena kõikvõimalike sõjakate inimeste eest, kasutades selleks surmavat jõudu, mis levitab hirmu ja häirib meie elu?
Oleme sõjas. See on maraton, mitte sprint
Vladimir Putini valla pääsetud jõhker ja alusetu sõda Ukrainas on koondanud Euroopa agressori ohvrit toetama. Samas on kerkinud Euroopa ja NATO ette mitu ränka valikut, lausa eksistentsiaalset dilemmat.
Euroopal seisab ees ränkraske talv
Euroopa on üha tugevama idakaarest lähtuva surve all. Kui Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka oli suve jooksul katsetanud rändevoogude paiskamist relvana Leedu ja Läti piirile, siis nüüd on ta kogunud piisavalt „inimlaskemoona“, et saata mitte enam sadu, vaid lausa tuhandeid inimesi Euroopa Liidu piiridest läbi murdma. Kuźnica Poola piiril oli kõigest esimene suur katsetus, millele kindlasti järgneb palju teisi, et survestada Euroopa Liitu möönma Minski režiimi legitiimsust.
Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?
Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.
Balti riikide õppetunnid 30 aastat pärast Nõukogude agressiooni
Venemaa on uuesti välja otsinud ja lagedale toonud vanad "head" Nõukogude valed.
Tänapäeva relvastatud konflikt. Mõned mõtted levinud arusaamadest ja nende kasutamisest
Kõik strateegia kujundamisel ja teostamisel kasutusel mõisted peavad olema selge sisuga ja sobima kokku meie keerulise tegelikkusega. Vastasel juhul on tegu lihtsalt tulutu moehullusega.
Geopoliitilise “kristallkuuli” nägemused
Elu keerulises ja dünaamilises maailmas sisaldab ikka endas tublisti ebakindlust. See jälitab meid lakkamatult ning tekitab tormilistel aegadel erakordset ängi. Me ei tea, mida toob tulevik isegi rahu ja tasakaalu valitsemise ajal, kõnelemata siis juba ajast, mida iseloomustavad sõjad, konfliktid ja muud võimsad ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised (ning üha enam ka keskkonnaga seotud) kataklüsmid.