Venemaa muutuv välis- ja julgeolekupoliitika Põhja-Euroopas
Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2022
Venemaa ja Põhjamaade suhete dünaamika on alati peegeldanud üldisemaid muutusi Venemaa välispoliitikas. Alates Vladimir Putini kolmandast ametiajast mõjutab geopoliitiline jõuvõtmine ka Põhjamaid ning väikeriikide julgeolekupoliitika manööverdamisruum on muutunud ja ahenenud.
Seotud artiklid
Galantne kavaler või impotentne vägistaja?
Üks asi, mille poolest tänapäeva Venemaa erineb 1980. aastate Venemaast, on see, et faustlikud väiketehingud võimuga tagavad peale vabaduse ja positsiooni ka väga suure raha. Näiteks Kremli peapropagandistil Gleb Pavlovskil on lisaks muudele äridele ka väike küünlavabrik Ukrainas. Sealse valimiskampaania ajal müüb Pavlovski koos veel mõnede alati ja kõigeks valmis Pavlovskijugend'i liikmetega oma mitte esimeses värskuses teeneid kohalikule võimuparteile — ja seda mitte lihtsalt suure raha eest, vaid väga suure raha eest.
Moskva pilk Ukraina presidendivalimistele
Ukraina on Venemaa suurim otsene naaber läänes, hiiglaslik 48 miljoni elanikuga riik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Suhete tähtsus Ukrainaga on Vene poliitilisele eliidile aina selgemaks saanud just viimastel aastatel, mil Venemaa on asunud tasapisi taastama oma positsioone pärast 1990. aastate kaost Boriss Jeltsini võimu ajal.
Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Eesti huvid Euroopa Liidus
Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga lõppes üks etapp riigi ülesehitamisel. Liitumisest Euroopa Liiduga jääme meenutama ehk kõige väljapaistvamaid sündmusi, s. o läbirääkimiste lõpetamist ja referendumit. Samas kipume unustama liitumisele eelnenud ühiskonna, majanduse, seadusandluse radikaalset ümberkorraldamist kümmekonna aasta jooksul. Need muutused toimusid märksa sujuvamalt ja vähemate vaidlustega, kuna kiirustamine Euroopa suunas ei lubanud pikemalt mõtlema jääda. Sellel protsessil olid oma head ja vead, ent eesmärk sai täidetud: Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks samaaegselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning vajalikud reformid said tehtud.
Teine külm sõda
Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?
Meeloslasi mäletades
Mõistkem, et vanad eeldused ja alused enam ei kehti. Selle omaksvõtt laseb meil hakata uuesti eristama olulist tähtsusetust, sisu vahust; see laseb meil mõista, kus me tegelikult praegu oleme.
Külma sõja järgse ajastu lõpp
Euroopa võiks Venemaa suhtes ajada heasoovliku hoolimatuse poliitikat, soovitab president Ilves.
Mida teha tumeda minevikuga?
Enamik natsikurjategijaid on ammu oma karistuse saanud, ent kommunismi kuritegude arutamisest ei taha vähemalt Venemaa eriti midagi kuulda.
Tee Kilkennysse läheb läbi… Liivalaia
Kui uhke suurriik läheb tülli pisikese ja ebameeldivalt totalitaarse naabriga, siis tekib kiusatus diplomaatilised suhted katkestada ja oma teed minna. Aga on see ikka mõistlik mõte?
Eesti, 888 ja NATO
18 aasta jooksul ei esitanud ükski suurriik valitsevale hegemoonile otsest sõjalist väljakutset. Hegemooni lähedase liitlase Gruusia vastane sõjaline agressioon seda kahtlemata on.
Kaadreid Groznõist – pilk fassaadi taha
Milline on tegelik elu Tšetšeenias? Tõsiselt-võetavat infot Põhja-Kaukaasiast pole eriti palju. Anna Politkovskaja 2003. aasta kirjeldused Putini sõja õudustest maalisid sellest piirkonnast üsna masendava pildi. Eesti ajakirjaniku Jaanus Piirsalu blogis vahendatud esmamulje Groznõist veebruaris 2008 oli ent positiivne - ei märkigi sõjast, kõikjal uued majad, sile asfalt.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamine: mis saab edasi?
Kaukasuse põhja- ja lõunakülg on teineteisest liiga suures sõltuvuses, et kriis mäestiku ühel küljel jätaks puudutamata teise külje.
Mäng täispanga peale
Moskva alustas äärmiselt riskantset mängu äärmiselt kõrgete panustega. See tähendab, et nii võit kui ka kaotus tõotab samuti tulla vapustavalt suur.
Vaid eestitunud Eesti annaks taassoometumisele rohelisele tule
Kui nõukogude ajal vahendas põhjaeestlastele tõde Soome televisioon, siis praegu saavad paljud soomlased just Eestist või eestlaste vahendusel sellist infot või arvamusavaldusi Venemaa kohta, mida nad enda poliitikuilt ei kuule.
Saksamaa poliitika Gruusia kriisi valguses
Vähemalt mõneks ajaks on Saksamaa poliitikast kadunud veendumus, et Venemaad saab käsitleda kui võrdsete väärtuste, põhimõtete ja huvide esindajat.
Geograafia ja ideoloogia. Karu pesukausis ja poolsaarerahvas
Life is what happens to you while you're busy making other plans. (John Lennon)