Poola Solidaarsus ja värvilised revolutsioonid
Augusti lõpunädalal peeti Gdanskis suurejooneliselt Poola Solidaarsuse sünnipäevapidu: 25 aastat tagasi sai alguse vabanemise laine, mille (seni) viimaseks ilminguks võib pidada ka värvilisi revolutsioone.
Kuidas valida, mida tõlkida
Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.
Kas julgeolekualasel tõlkekirjandusel on tulevikku?
"Milleks tõlkida eesti keelde raamatuid, millel on väga väike lugejaskond, kes loeb need niikuinii inglise keeles läbi?" küsivad skeptikud. Siiski, mõte on...
Kriisihaldamise kunst või loodusteadus?
Rahvusvaheliste suhete teaduse võimalikkust ja vajalikkust välispoliitika tegijatele analüüsib Cambridge'i ülikooli doktorant Maria Mälksoo.
Kas Eesti vajab mõttekoda?
Eestlased ei ole suutnud otsustada, kas mõttekoda on institutsioon, mis peaks ilmtingimata olemas olema, või on see midagi sellist, ilma milleta on võimalik ära elada.
Mõttekojad, tõde ja demokraatia
Mõttekoda võiks olla koht, kus poliitikute praktilisus, ajakirjanike operatiivsus ja teadlaste põhjalikkus omavahel kokku saavad, leiab Edward Lucas.
Euroopa Liit - tõlkes kaduma läinud?
Seni on Brüsseli otsuseid kodanikele enamasti "tõlkinud" nende oma maa poliitikud. Enne valimisi võtavad "tõlked" aga kuju, mis kellelegi parajasti kasulik...
Angie astub lavale
Ta on naine, pärit Ida-Saksamaalt, protestant ning lahutatud - mida oodata sedavõrd ebatüüpiliselt Saksamaa kantslerilt?
Kui räägitakse Euroopa constitution-ist, millest siis räägitakse?
Riigiõiguslased kasutavad sõna "constitution" eri tähenduses - sõltuvalt sellest, milline tähendus nende maade riigiõiguses on vastavale sõnale antud. Jüri Adams juhatab teed konstitutsiooniõiguslaste sõnavarasse.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Bronislaw Geremek, in memoriam
Bronislaw Geremek oli üks viimaseid sellest võimsast Kesk- ja Ida-Euroopa poliitik-intellektuaalide plejaadist, kelle seisukohad on kujundanud Euroopa poliitilist palet paaril viimasel kümnendil.
Saksamaa julgeolekupoliitika areneb tasapisi
Saksamaa julgeolekupoliitika ja minapilt on küpsemas, ehkki ta pole hakanud taotlema sellist suurriigi staatust, nagu pelgasid nii väga neorealistid.
Gallia kuke kannuste uuendamine
Euroopa Liidu praeguse eesistujana on Prantsusmaa oma Valge Raamatu hästi ajastanud, andes selge signaali sellest, et Euroopa oma relvajõud ja Euroopa Liidu üksuste osalemine sõjalistes kriisides on see tulevikunägemus, mida Prantsusmaa kannab.
Kommunismi kuriteod ja meie
Kommunism kui kuritegelik ideoloogia tuleb hukka mõista. Esimeseks sammuks sellel teel on kommunismi kuritegude uurimine ning teadvustamine.
EL ja Venemaa: erinevad vaated, sügav sõltuvus
Majanduslik tegelikkus ja maailma sündmuste areng tõukavad Venemaa ja Euroopa Liidu taas vältimatult teineteise suunas. Uue lähenemise vundament kujuneb juba palju tõsisemaks kui eelmise kümnendi helged, aga üsna alusetud lootused.
End vabaks laulvad ikestatud rahvad
Mõneti kummaliselt on praeguste ikestatud rahvaste parim liitlane vene šovinism. Lühema aja kestel võib see muuta asju hullemaks, kuid see annab ometi millegi, millele vastu seista.
Tiibeti mõju
Võideldes Tiibeti eest võitleme ka uiguuride eest Hiinas, võitleme karenite eest Birmas, soomeugrilaste eest Venemaal – just nii nagu 20 aastat tagasi sümboliseeris Baltikum suurele osale maailmast Nõukogude Liidu rahvaste vabaduspüüdeid.