Dialoog Venemaaga. Venemaal tuleb oma Lääne-poliitikat muuta
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kuus ekspertarvamust Venemaa ja Lääne suhetest ning ideed, kuidas dialoogis Venemaaga edasi liikuda. Lääs peaks taotlema pelgalt pragmaatilisi suhteid Venemaaga, selle asemel et katsetada järjekordse suhete parandamisega.
Seotud artiklid
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Kremli kahendsüsteemi kammitsad
Nüüdse Venemaa juhtkonna ja Lääne maailmanägemise põhialused ning neist tulenevad olemuslikud huvid on praeguseks sedavõrd erinevad, et Lääne Vene-käsitlus tuleb paratamatult ümber sõnastada.
Ebakindlusest ja maailmakorrast
Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.
Selge pilt udupildi vastu
Erakondade jaotumisest välispoliitiliste valimisprogrammide järgi.
Väikeriigi välispoliitikast
Siim Kallas on praegu Euroopa Komisjoni asepresident. Eestis on ta töötanud pea-, välis- ja kaitseministrina, samuti olnud Eesti Panga president.
Usk ja kaup
Olles sattunud sajanditepikkuse usuvõitluse nihkumatule rindejoonele, on Läänemere idakallas õppinud seda kuidagi ka oma kasuks ära kasutama.
Veel ühe väikese riigi välispoliitikast
Eelmises Diplomaatias väitis Siim Kallas, et väikeriigil tuleb oma välispoliitikas panustada rahvusvahelistele organisatsioonidele, seda vajadusel kahepoolsete saatkondade arvel. Matti Maasikas pole nõus.
Kas tekkimas on Stockholmi – Tallinna telg?
Rootsi valitsusvahetus on toonud võimule Eestist eriti huvitatud juhid, kes tunnevad meie riigi vastu suurt poolehoidu. Mis võib sellest kujuneda?
Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Vene õigeusu kirik. Uued edusammud ja vanad väljakutsed
Läänes ja Venemaa enda liberaalsetes ringkondades levinud arusaam vene õigeusu kirikust kui omamoodi presidendi administratsiooni käepikendusest ei vasta tegelikkusele.
Balti ajalugu Vene vaatevinklist
Venemaa viimasel ajal hoogustunud propagandasõda Balti riikide vastu annab endast järjest rohkem märku ka raamatulettidel. Kui veel mõni aeg tagasi andsid Venemaal ilmuvate ajalooraamatute seas tooni küllalt tõsiseltvõetavad uurimused, siis praeguseks on olukord muutunud. Uue doktriini kohaselt ajalugu ajaloolaste uurida enam ei jäeta – keskvõimu kehtestatud ajalookäsitus tuleb viia nii teadusasutuste kui ka avalikkuseni. Raha selleks ei säästeta ning nii ongi üksteise järel valminud nii raamatud kui dokumentaalfilmid, mis peavad paljastama lääne ja eriti Balti riikide ajaloovõltsijaid.
Kommunismiohvrite monument Washingtonis
Kommunismi kuritegude teadvustamisel ei tohi mingil juhul väsida, praeguseks kergelt kuuma rauda tuleb täie jõuga edasi taguda.
Aprillikriisi õppetunnid
On väga tõenäoline, et Venemaa õpib viimase kriisi ajal tehtud vigadest. Kas Eesti suudab sedasama?
20. sajandi suurim geopoliitiline tragöödia
Suutnuksid Venemaa ja venelased avalikult lahti öelda vägivallast, valedest ning väärustest, vabanenuksid nad suurest osast oma praegustest alaväärsuskompleksidest ja võinuksid alustada uuelt leheküljelt.
Vene natsionalism ja “põlvedelt püstitõusmine”
1990. aastatel tundsid venelased lisaks majandusraskustele, et ka nende rahvuslikku uhkust on sügavalt solvatud, nad on põlvili surutud. Nüüd on toimunud pööre, tulnud ka aeg hakata “solvajatele” kätte tasuma.
Vasallriigid
Venemaal usutakse, et Eesti on nii ehk naa sõltuv riik: kui ta ei ole enam Venemaa “vasall”, on ta mõne teise riigi “vasall”.