Värvilised revolutsioonid ja Aserbaidžaan
Oranži revolutsiooni tonti peljates lähenevad Aserbaidžaani võimud 6. novembril toimuvatele parlamendivalimistele. Andres Herkeli hinnangul oleks aga oluline, et revolutsioonile eelneks evolutsioon see lisaks lootust, et uuest võimust ei saa vaid vana peegel.
Poolteist aastat pärast Gruusia (okas)Rooside revolutsiooni
Majandus kasvab, aga inimesed ootavad enamat; korruptsioon väheneb, ent klannipõhine süsteem toimib endiselt. Kaupo Känd kirjeldab Gruusiat poolteist aastat pärast revolutsiooni.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Kõva ja pehme jõu allakäik
Kui kaks aastat tagasi vastandati USA kõva jõudu Euroopa pehme jõuga ning ülesandeks peeti USA jõu teatud pehmendamist ja Euroopa jõu teatud kõvendamist, siis praeguseks on selge, et mõlemad on liikunud samas - jõu nõrgenemise suunas.
Välismissioonide edukus on meie eluline huvi
Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".
Vietnami vaimude taassünd
Vietnami sõja kogemuse vari mõjutab üha enam seda, kuidas ameeriklased hindavad praegust Iraagi sõja. Mismoodi mõjub see kõik aga suurriigi julgeolekukäitumisele tulevikus?
Semantika ja välispoliitika
Usalduse puudumise tõttu näevad Euroopa ja USA vastastikku varjatud motiive ja peidetud "päevakordi" - seetõttu ei mõisteta ka teineteise retoorikat.
Idarindel muutusteta?
Eesti-Vene suhetes võib leida kaks selle aastaga kristalliseerunud tendentsi. Kumbki pole meile soodne, mõlemad tõotavad aga kujuneda pikaajaliseks.
2005 - aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Draama trööbatud tänavaauto ümber
Lissaboni lepingu toetajad väidavad, et ilma lepinguta ähvardab ELi halvatus ning ta ei suuda kerkida maailmas talle õigusega kuuluvale kohale. See kõlab täiesti usutavalt. Ainus häda on, et see pole peaaegu üheski mõttes õige.
Pärsia liivakellade sahin
Kas diplomaatia naaseb Iraani tuumakriisist kilbiga või kilbil?
Ajaloo lõpu lõpp ehk miks 21. sajand sarnaneb 19. sajandiga
Ülemaailmsest võistlusest demokraatlike ja autokraatlike valitsuste vahel saab 21. sajandi maailma domineeriv tunnusjoon.
Putini pärand: vajadus olla paindlik
Kui Venemaa positsiooniks on kõigest „meie oleme teie ettepaneku vastu”, siis muutub tupik Lääne suunal veel umbsemaks, Ida suurriigid, eelkõige Hiina ja Iraan, hakkavad aga aina enam Venemaad ära kasutama oma eesmärkide teostamiseks „mängudes” Läänega.
Kuidas rahvusvaheline õigus päästis Eesti - ja kuidas Eesti päästis rahvusvahelise õiguse
Alati, kui rahvusvaheline õigus osutas Eestile abi, tekitasid Eesti sammud ja teiste riikide toetus neile sammudele täiendava pretsedendi rahvusvahelise õiguse põhimõtete toetuseks, mis tähendas seda, et Eesti ei tugevdanud mitte ainult rahvusvahelise õiguse konkreetset põhimõtet, vaid ka selle teisi osasid, sealhulgas neid, mis ei mõjutanud otseselt Eestit.
Euroopa vastuoluline ühtsus
Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.
Diplomaatiline õigus: üks kindel kants rahvusvahelises õiguses?
Diplomaatilist õigust riigid reeglina ei riku. Ent väheste, kuid kuulsate rikkumiste nimistu täienes möödunud aastal Eesti Moskva saatkonna piiramisega, mida René Värk võrdleb 1979.–1981. aasta Teherani pantvangisaagaga.
Mittetunnustamine ja rahvusvaheline õigus
Balti riikide pretsedent särab mittetunnustamise taevas nagu Põhjanael.
Rahvuslikust psüühest ja rahvusvahelisest õigusest
Asjaolu, et rahvusvahelist õigust ja rahvuslikku psühholoogiat püüti meie riikluse esimeses aktis kokku siduda, võimaldab täna küsida, kuidas eestlase rahvuslik psüühe on rahvusvahelise õigusega edaspidi läbi saanud.