Jäta menüü vahele

Diplomaatia

Lapsed, kes küsivad kommi ja vajavad riiki

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Lapsed, kes küsivad kommi ja vajavad riiki

Kui Eesti lippudega ehitud Mercedese džiibid mööda poriseid teid Kosovo väikesesse mägikülla veerevad, siis pistab ikka enamasti kusagilt pea välja mõni laps. Peagi teine, siis kolmas, kuni lõpuks ümbritseb autot terve parv kriimusid särasilmi, kõik hõiskamas: “Karamello! Karamello!”

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Mida teha tumeda minevikuga?

Enamik natsikurjategijaid on ammu oma karistuse saanud, ent kommunismi kuritegude arutamisest ei taha vähemalt Venemaa eriti midagi kuulda.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Bosnia ja Kosovo riigiloomise õppetunnid

Endine Jugoslaavia oli koht, mis seadis külma sõja järgse Euroopa riigiloome raskustega esimest korda silmitsi. Kohapeal koges neid raskusi ka Karin Maandi.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Tee Kilkennysse läheb läbi... Liivalaia

Kui uhke suurriik läheb tülli pisikese ja ebameeldivalt totalitaarse naabriga, siis tekib kiusatus diplomaatilised suhted katkestada ja oma teed minna. Aga on see ikka mõistlik mõte?

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Riigiloomine ja Iraagi idee

Toimiva riigi loomiseks on vaja toimivat riigiaparaati ja praktilisel tasandil integreeritud ühiskonda, aga ka seda ühiskonda ühendavat ideed. Mis mainitust on Iraagil olemas ja mis puudu, sellest kirjutab Eerik-Niiles Kross.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Miks nad meid vihkavad?

2001. aasta terrorirünnakud tekitasid Lääne inimestes õudust, aga ka siirast hämmeldust: miks vihkavad araablased Ameerikat nii väga, et on valmis seda ründama oma elu hinnaga? Diplomaatia palus sellest kirjutada Al Qaedale spetsialiseerunud julgeolekuanalüütikul Jere Van Dykil.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Uus ühiskond – uus identiteet

Identiteet ei ole midagi antut ja püsivat, vaid ruumiline ja ajas muutuv nähtus. Peeter Torop kirjeldab, kuidas kujuneb riikide identiteet.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Riigi ehitamine

Sama Francis Fukuyama, kes kunagi koos Milton Friedmaniga uskus vabade valimiste ja turgude kõike paikapanevasse jõusse, hoiatab nüüd, et õigusriik on osutunud erastamisest tähtsamaks. Fukuyama viimasest raamatust kirjutab Toomas Hendrik Ilves.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005
USA

Oma reeglitega võõras kloostris

Tänapäeva maailmas pole enam võimalik untsu läinud riike oma viletsuse sisse virelema jätta: sealne ebastabiilsus levib lõpuks kaugele ja teeb palju pahandust. Kuidas abistada nii, et abist kasu on?

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Toites neid, kes hammustavad toitja kätt

Meedia edendamisele pühendunud rahvusvahelistele abistajatele tuleb tihti ebameeldiva üllatusena, et sõltumatust tunnetavad ajakirjanikud ütlevad teravusi ka abistajate kohta. Tegelikult on see hea töö tulemus.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005
USA

Fukuyama: kõigepealt hea valitsus, siis demokraatia ja ajaloo lõpp

Pärast 11. septembrit on kõik mõistnud, et Afganistani-sugustest äpardunud riikidest tulevad Al Qaeda võitlejate taolised terroristid. Kas olete sel põhjusel oma viimase raamatu pühendanud riigi ülesehitamisele – mis ju pikas perspektiivis mõjub kui ravim terrorismi vastu?

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Carl Bildt: riigiloomist me alles õpime

Äpardunud riikide jaluleaitamine kujuneb rahvusvahelises elus järjest domineerivamaks teemaks. Kuidas seda teha? Millised meetmed toovad edu, millised mitte, sellest räägib intervjuus Diplomaatiale Rootsi ekspeaminister Carl Bildt.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

Jeremy Rifkini linnuperspektiivis Euroopa Liit

Need, kellele meeldib John Lennoni laul “Imagine”, unistajate ja idealistide lemmiklugu, ehk ka teavad, et seda peetakse üheks lääne kultuuri kauneimaks tulevikuvisiooniks. Lennoni maailmas pole enam sõdu, sest pole enam agressiivset rahvusriiklust ning tõe monopoli nimel võistlevaid ideoloogiaid ja religioone; inimesed naudivad seal hetkes elamist ega kraba pidevas ilmajäämishirmus üksteise eest hüvesid ära; seal pole puudust ega nälga, sest Maa ande jagatakse üksteisega vennalikult.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005

21. sajand kui maailma vabaduse võimalus

Tuntud Briti mõtleja ja akadeemik, Oxfordi St. Anthony kolledži Euroopa õpingute keskuse ja Stanfordi Hooveri instituudi külalisprofessor, on lisaks senisele seitsmele raamatule üllitanud teose, mis igale välispoliitika huvilisele võiks huvi pakkuda. Me kõik teame, et 21. sajandi algus on kaasa toonud palju pingeid Lääne ehk Euroopa ja Ameerika suhetes. Selletõttu on T. G. Ashi raamat eriti ajakohane lugemine neile, kes soovivad paremini mõista Lääne või Läände kuuluva “meie” omavahelist nääklemist, tegelikke ja sisulisi ohte ja väljakutseid ning probleeme ja võimalusi nendele ohtudele ja väljakutsetele vastu seista.

Nr 18/19 • Märts/aprill 2005