Venemaa imperialistlik identiteet ja Lääne võimalused
1940. aastate lõpul sõnastas noor USA diplomaat George Kennan uue Vene-poliitika, mis lõpetas senise vaid ühistele huvidele, mitte väärtustele toetunud liitlassuhte ning vallandas külma sõja. Kas nüüd oleme tagasi samas olukorras?
Johannes ja Paulus
"Mitu diviisi on Rooma paavstil?" kõlas Stalini kuulus küsimus. Tõnu Õnnepalu uurib, kuidas juhtus, et paavsti "nähtamatud diviisid" Stalini musttuhandetest lõpuks täie enesestmõistetavusega jagu said.
Totus tuus – täielikult sinu
Poola kardinal Karol Wojtyla tegi maailma väikseimast riigist taas ülemaailmse kaaluga mõjufaktori - keskendades paradoksaalselt omaenese mõtted ilmalikest asjadest hoopis kaugemale.
Moskva ja Rooma: kas suur pakane hakkab lõppema?
Vladimir Putin oli üks väheseid kaalukaid riigijuhte, kes puudus Johannes Paulus II matustelt. Samuti jäi Moskva kuni lõpuni kohaks, mille pinda poolakast paavstil ei õnnestunud puudutada; lepitusreis õigeuskliku sõsarkiriku juurde jäi täitumata unistuseks. Miks?
Paavsti leegionid
Paavst võitles millegi eest, mitte millegi vastu. See andis niisuguse jõu, et need, kes end vastasteks seadsid, langesid omaenese vigade raskusest kokku.
Maailm vajab rohelist välispoliitikat
Indrek Tarand ja Marek Stranberg leiavad, et Eesti peaks asuma toetama USA senaatorite John McCaini ja Joseph Liebermani initsiatiive, mille eesmärkideks on kliimahooldus ja Venemaa väljaviskamine G8st.
Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse
Jaak Jõerüüt põhjendab, miks peaks Eesti kandideerima ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks ning selgitab, kuidas sinna saada ja mis see maksab.
George Kennani sidemed Eestiga
Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.
Euroopa Liit – näha tulevikku, mõistes minevikku?
Tänane Euroopa Liit pole tekkinud tühjal kohal, vaid ajalooliselt välja kujunenud. Kuidas tagada, et vältimatult tuhmuv ajalooline mälu oleks jätkuvalt mõjuv poliitiline argument, küsib Siim Kallas.
Rahvuslik huvi ja õpihimu
Kui välispoliitiline töö Euroopa Liitu ja NATOsse astumise eel sarnanes mõnevõrra turundusega, siis praegu meenutab Eesti diplomaatia rohkem ülikoolis õppimist, väidab noor Eesti diplomaat Anna Uibo.
Gulag on kerkinud maailma teadvusse
Lähinädalatel ilmub Varraku kirjastatuna eesti keeles Anne Applebaumi “Gulag”, raamat, mis on maailmas leidnud tunnustust kui nõukogude repressiivaparaadi olemust käsitlev esimene põhjalik tänapäevane uurimistöö. Diplomaatia intervjueeris autorit.
Külm rahu
On väga inimlik pidada just oma kannatusi kõige suuremaks, siiski ei pruugi see olla tõsi: Janusz Bugajski raamatust selgub, et nii NSV Liidu repressioonid kui iseseisva Venemaa propagandarünnakud laienevad peale meie veel teistelegi.
CCCP рилыудид
Nr 20 • Mai 2005