Jäta menüü vahele

Diplomaatia

Iraagile edu soovides

Nr 17 • Veebruar 2005

Iraagile edu soovides

Mõnedki rahvusvahelise elu päevasündmuste järgijad võivad veebruarikuu Diplomaatiat käes hoides imeks panna või koguni pahandada - et kus on siis Iraagi valimised? Miks ei kirjutata jaanuarikuu olulisimast maailmasündmusest?

Nr 17 • Veebruar 2005

Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika

Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.

Nr 17 • Veebruar 2005

Bushi doktriin ja Kesk-Euroopa

Kui Poola president Aleksander Kwasniewski pöördus 2004. aasta 31. detsembril oma traditsioonilise, sedapuhku viimase uusaastaläkitusega rahva poole, võis tema kõnes täheldada kerget pööret suurematele teemadele osaks langevate rõhuasetuste osas. See oli kõne, milles Euroopa ja Euroopa probleemid olid tugevalt esiplaanil, samal ajal kui muudest rahvusvahelistest küsimustest kurdina mööda mindi.

Nr 17 • Veebruar 2005

Eesti huvid Euroopa Liidus

Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga lõppes üks etapp riigi ülesehitamisel. Liitumisest Euroopa Liiduga jääme meenutama ehk kõige väljapaistvamaid sündmusi, s. o läbirääkimiste lõpetamist ja referendumit. Samas kipume unustama liitumisele eelnenud ühiskonna, majanduse, seadusandluse radikaalset ümberkorraldamist kümmekonna aasta jooksul. Need muutused toimusid märksa sujuvamalt ja vähemate vaidlustega, kuna kiirustamine Euroopa suunas ei lubanud pikemalt mõtlema jääda. Sellel protsessil olid oma head ja vead, ent eesmärk sai täidetud: Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks samaaegselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning vajalikud reformid said tehtud.

Nr 17 • Veebruar 2005

Mida teha Moldova külmutatud konfliktiga?

Ukraina president Viktor Juštšenko võrdles mullu detsembris Ukraina Oranži revolutsiooni Berliini müüri langemisega 1989. aastal. Paljud pidasid seda ilmseks liialduseks. Kuid samas on paralleel 1989. aastaga ka mitmeti põhjendatav. Just 2004. aastal teostus NATO ja Euroopa Liidu laienemine, mis fikseeris jõuvahekorra muutumise Euroopas.

Nr 17 • Veebruar 2005
USA

Raamat: Stefan Halpor & Jonathan Clarke

Ajalehe The Guardian hiljutises nädalalõpulisas 2004. aasta lugemiselamusi kokku võtnud Briti kirjanikud ja kriitikud pidasid üsna üksmeelselt läinud aasta üheks tähelepanuväärsemaks teoseks ameeriklase Philip Rothi alternatiivajaloolist romaani "The Plot Against America". Tegemist on kujutlusega Rothi juudisoost perekonna elukäigust fašistlikus Ameerikas, kui legendaarne lendur Charles Lindbergh võitnuks 1940. aastal Ühendriikide presidendivalimised demokraadist Roosevelti ees.

Nr 17 • Veebruar 2005
USA

Raamat: Joseph S. Nye jr. Soft Power.

Briti mõtleja Timothy Garton Ash mainib oma teoses "Free World" ("Vaba maailm") Joseph S. Nye jr raamatu "Soft Power" kohta, et power, millest kõneleb Nye, on külgetõmbavus (power to attract). See pole pelgalt majanduslik või sõjaline jõud, vaid just see, mis kallutab kaalukausi selgelt Euroopa kahjuks ja Ameerika kasuks.

Nr 17 • Veebruar 2005