Näib, et pärast 2020. aasta ebaausaid presidendivalimisi Valgevenes, neile järgnenud proteste ja võimude vägivalda oma inimeste kallal, liiguvad Venemaa ja Valgevene taas kiiremini liitriigi moodustamise poole. Raport võtab arengud luubi alla ning pakub välja, kuidas kahe riigi lõimumine võib jätkuda aastani 2025.
Seotud artiklid
Geograafia ja ideoloogia. Karu pesukausis ja poolsaarerahvas
Life is what happens to you while you're busy making other plans. (John Lennon)
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Venemaa imperialistlik identiteet ja Lääne võimalused
1940. aastate lõpul sõnastas noor USA diplomaat George Kennan uue Vene-poliitika, mis lõpetas senise vaid ühistele huvidele, mitte väärtustele toetunud liitlassuhte ning vallandas külma sõja. Kas nüüd oleme tagasi samas olukorras?
Külm rahu
On väga inimlik pidada just oma kannatusi kõige suuremaks, siiski ei pruugi see olla tõsi: Janusz Bugajski raamatust selgub, et nii NSV Liidu repressioonid kui iseseisva Venemaa propagandarünnakud laienevad peale meie veel teistelegi.
Gulag on kerkinud maailma teadvusse
Lähinädalatel ilmub Varraku kirjastatuna eesti keeles Anne Applebaumi “Gulag”, raamat, mis on maailmas leidnud tunnustust kui nõukogude repressiivaparaadi olemust käsitlev esimene põhjalik tänapäevane uurimistöö. Diplomaatia intervjueeris autorit.
Moskva ja Rooma: kas suur pakane hakkab lõppema?
Vladimir Putin oli üks väheseid kaalukaid riigijuhte, kes puudus Johannes Paulus II matustelt. Samuti jäi Moskva kuni lõpuni kohaks, mille pinda poolakast paavstil ei õnnestunud puudutada; lepitusreis õigeuskliku sõsarkiriku juurde jäi täitumata unistuseks. Miks?
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Uus Ukraina: ELi kandidaat või taas Venemaa lähivälismaa?
Suhtumises postrevolutsioonilisse Ukrainasse võiks Euroopa Liit võtta eeskuju NATOst ja pakkuda konkreetseid tulevikuperspektiive, leiab Aili Ribulis.
Vana riik
Kui Ukraina uued võimukandjad ei asu riiki tegelikult ümber kujundama, siis võib Oranž revolutsioon kokkuvõttes kujuneda unelmate kingituseks Vladimir Putinile.
Poolteist aastat pärast Gruusia (okas)Rooside revolutsiooni
Majandus kasvab, aga inimesed ootavad enamat; korruptsioon väheneb, ent klannipõhine süsteem toimib endiselt. Kaupo Känd kirjeldab Gruusiat poolteist aastat pärast revolutsiooni.
Käsk number üks – saavutada täiskontroll – on täidetud
Eesti pressis lõi hiljaaegu nädalaks-kaheks lõõmama debatt, et kas eestlane ikka teab midagi Venemaast. Paraku arutelust midagi enamat välja ei kasvanud ning teema kustus vaikselt. Kuid see küsimus, mis paratamatult mõjutab meie tulevikku ja millest on tuhat aastat sõltunud meie minevik, ei kao kuhugi.
Virtuaalpoliitika Venemaal
Palju Venemaal ja mujal nähtavast võib näida reaalse demokraatliku protsessina, kuid tegelikult on see kõik virtuaalne, näiline, kunstlik.
Chris Patten: välispoliitika olemus ei seisne välismaalastele meeldimises
Chris Patten tõdeb, et Euroopa Liit pole superriik, mistõttu selle ühtne välispoliitika on paratamatult piiratud loomuga, ent paremate liidritega võiks ikkagi saavutada märksa rohkem.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.