Autor
Enn Soosaar
esseist, tõlkija ja poliitikaanalüütik
Teemad:
Viimati uuendatud: 10. juuni 2007, 13:20

Euroopa Liit on algusaastatest peale seisnud vastakuti kahe probleemiga: kas, kuhu ning kuidas laieneda ja mismoodi suhtuda oma lähinaabritesse? Need küsimused tõusid päevakorrale juba siis, kui Euroopa Liit kandis alles Euroopa Majandusühenduse nime ja kuus asutajariiki ehk neli Teise maailmasõja võitjat (Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg) ning kaks kaotajat (Saksamaa, Itaalia) suunasid 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingute raames pilgu oma nn siseasjadelt väljapoole.

Nr 15 • Detsember 2004

Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.

Nr 21 • Juuni 2005

Suutnuksid Venemaa ja venelased avalikult lahti öelda vägivallast, valedest ning väärustest, vabanenuksid nad suurest osast oma praegustest alaväärsuskompleksidest ja võinuksid alustada uuelt leheküljelt.

Nr 46 • Juuni 2007

Niisiis on 1. maini jäänud vähem kui kolm kuud. Rahvavalgustusliku retoorika aeg on ammu möödas - see lõppes septembris. Kui enne referendumit oli poliitikute jutt üle paisutatud ja keskendus selgitustele, mida Eesti hakkab liitumise järel Euroopast eurodes või kroonides saama, siis aasta viimastel kuudel oleksin oodanud poliitilises sihiseadmises selget pööret. Täisliikmelisus on käeulatuses. Sestap: mis mõtteid mõlgutavad otsustajad riigikogus, valitsuses, välisministeeriumis? Missugusena kujutavad nad ette Eesti rolli ühinevas Euroopas?

Nr 5 • Veebruar 2004