Mida me võlgneme tulevikule: miljoniaastane vaade
William MacAskill (Oneworld Publications, 2022)
Kas tänaste otsuste tegemisel peaks arvestama ka järeltulevate põlvedega, potentsiaalselt kümnete triljonite inimestega, kes võivad veel sündida? MacAskill ei kutsu üles sellistele rahvale vastuvõetamatutele lahendustele nagu majanduskasvu aeglustamine ja tehnoloogiline seisak, aga julgustab mõtlema pikaajalisemalt kui järgmine valimistsükkel.
Seotud artiklid
Kuidas valida, mida tõlkida
Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.
Kriisihaldamise kunst või loodusteadus?
Rahvusvaheliste suhete teaduse võimalikkust ja vajalikkust välispoliitika tegijatele analüüsib Cambridge'i ülikooli doktorant Maria Mälksoo.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Välismissioonide edukus on meie eluline huvi
Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Semantika ja välispoliitika
Usalduse puudumise tõttu näevad Euroopa ja USA vastastikku varjatud motiive ja peidetud "päevakordi" - seetõttu ei mõisteta ka teineteise retoorikat.
Valge Maja välispoliitilised valikud
USA jätkuv aktiivsus maailma julgeolekuprobleemide lahendamisel vastab Eesti huvidele.
Tõlkimatud karikatuurid
Taani on islamimaailmast kaugel ja ise ohutu, kuid esindab NATOt, Iraagi sõja koalitsiooni ning Euroopa Liitu ehk kõike islamimaailmale vastanduvat. See tegi temast ideaalse rünnakuobjekti kõikidele sise- või maineprobleemides vaevlevatele islamimaadele.
Pärast neokonservatismi
Oma usus, et ajalugu saab suunata, kui rakendada vajalikul määral jõudu ja tahet, meenutab neokonservatism leninismi, väidab Francis Fukuyama ja kinnitab, et nii poliitilise sümboli kui ka mõttevooluna on neokonservatism muutunud millekski selliseks, mida tema enam toetada ei saa.
Robert Kagan: Iraan vajab režiimimuutust
Robert Kagan soovitab suhtuda Iraani nagu kunagi NSV Liitu: pidada tuumaküsimustes läbirääkimisi, rünnata aga režiimi raadiosaadete, dissidentide toetamise ja teiste vanade tuttavate võtetega.
Vaira Vīķe-Freiberga: “Mina tundsin end Moskvas päris hästi, Putini kohta ma tõesti ei oska öelda.”
Läti presidendiga tegi intervjuu ETV ajakirjanik Astrid Kannel.
Quod licet Iovi…
Neokonservatiivse välispoliitika analüüs peaks panema ka Eesti paremini aduma, millised on või peaksid olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhialused.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?
Taiwan ja Hiina: diplomaatia on ainus lahendus
Taiwani ja Hiina vaidlused tuleb lahendada kahepoolsete läbirääkimiste, mitte võidurelvastumise teel. Märt Läänemets intervjueerib Taiwani Chung-Hsingi ülikooli rahvusvahelise poliitika instituudi professorit Cho Hui-Wani.
Jaapani-Vene piirivaidlus ja riikide juriidiline välispoliitika
Riikide arusaamist rahvusvahelisest õigusest kujundavad suurel määral nii nende huvid kui ka ajalugu.
Kas tekkimas on Stockholmi – Tallinna telg?
Rootsi valitsusvahetus on toonud võimule Eestist eriti huvitatud juhid, kes tunnevad meie riigi vastu suurt poolehoidu. Mis võib sellest kujuneda?