Venemaa alternatiivsed tulevikud, eeldused ja võimalikud ohud
Tulevikku vaadates võib Venemaa jaoks ette näha kolme selgesti eristuvat alternatiivset tulemust, millest igaüks viib režiimini, mis edendab erinevat välispoliitikat ning avaldab sügavat mõju Euroopa ja üleilmsele julgeolekukorrale.
Kas ühehäälsuse aeg Euroopa Liidu välispoliitikas on ümber?
Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid.
Venemaa keelemüüdid ja ukraina keele renessanss
Ukrainlased ei ole hakanud ukraina keeles rohkem kõnelema vihast Venemaa, vene kultuuri või rahva vastu, vaid enda ja oma kultuuri pärast.
Vene luure impeerium Telegramis
Sõnumirakenduse Telegram kanalite võrgustik, mille on loonud ja mida juhib Venemaa sõjaväeluure (GRU), on pärast täieulatusliku invasiooni algust uuesti aktiivsemaks muutunud, kasvatanud oma auditooriumi ja levitanud Kremli propagandasõnumeid, mis on eelkõige suunatud ukrainlastele.
Ukraina verehind Euroopa suuna valimise eest
Nüüd, kui Euroopa Liit on andnud Ukrainale kandidaatriigi staatuse, peab Ukraina nägema vaeva nõuete täitmisega ning EL näitama, et väljavaade liitumiseks on tõeline, mitte illusioon.
Vene majandus ja sanktsioonid: kes keda?
Tänavu kehtestatud ja Kremlile sõja tõelist majanduslikku hinda tunda andma pidavate Lääne ulatuslike majandussanktsioonide esialgne mõju on osutunud varasematest kaalukamaks.
Väliskogukonnad tugevdavad Eesti julgeolekut
Kas ja kuidas väljaspool oma päritolumaad elavad inimesed saaksid aidata kaasa päritolumaa julgeolekule, millised on Eesti ja teiste riikide kogemused siin ning kas see on poliitikasuund, millega riigid aktiivselt tegelevad?
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Soome välkkiire pööre NATO poole
Kui Venemaa tungis jõhkralt Ukrainale kallale, võeti Soomes omaks arusaam, et julgeolekukeskkond on üleöö kardinaalselt muutunud. Avalik arvamus pakkus kindlat vundamenti poliitilisele arengule, mille käigus on Soome oma julgeolekupoliitika kiiresti ümber hinnanud.
Isolatsionismist ja neutraliteedist liidusolidaarsuseni – Rootsi tee NATO liikmeks
Kui Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni valitsus esitas 18. mail Brüsselis NATO peakorteris Rootsi avalduse NATOga liituda, peeti seda mitmel pool õigusega ajalooliseks sündmuseks. Aga miks see juhtus? Ja miks pealtnäha nii kiiresti? Arusaamiseks on vaja arvesse võtta nii Rootsi julgeolekupoliitika minevikku kui ka hiljutisi arenguid.
Ukraina ülesehitamine – meie aja suurim geopoliitiline pusle
Ukraina ülesehitamine pole pelgalt purustatud hoonete asemele uute ehitamine, vaid peegeldab liitlassuhete muutumise kaudu ümbritsevat maailmakorda laiemalt. Riikide panustamine Ukraina ülesehitusse saadab jõulise sõnumi ka agressorist Venemaale.
Madridist edasi: tugevdatud kaitsehoiaku strateegia elluviimine
Kõige raualõhnalise ja külma sõja hõngulise kõrval, millega NATO liitlased teevad täiendavaid ja kiireid kaitseinvesteeringuid, näitas allianss ennast Madridi tippkohtumisel nüüdisaegse organisatsioonina, kes suudab liitlaste huvid kokku tuua ja lisaväärtust pakkuda ka uute tehnoloogiate vallas.
Euroopa Liidu ärkamine geopoliitiliseks jõuks
Sõda Euroopas, mida peetakse riigis, kes taotleb Euroopa Liidu liikmeks saamist, sunnib ühendust tegutsema hoopis teisel moel kui seni.
Euroopa tuumaenergeetika on haavatav
Venemaa brutaalne ja õigustamatu kallaletung Ukrainale purustas viimaks mitme Lääne valitsuse enesepettuse, et Moskvaga on võimalik dialoogi pidada, ning tõendas, et Venemaast kui energia-allikast sõltuvana asub Euroopa energiasüsteem geopoliitiliste murrangute meelevallas.
Läänemeri on taas esimene kaitsejoon
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.
Hiina viimane võitlus uue maailmakorra kehtestamise nimel
Mõttekoja Project 2049 juhtivteaduri Ian Eastoni värskelt ilmunud raamat „The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy“ („Viimane võitlus: lahates Hiina globaalset strateegiat“) tutvustab lugejale Hiina poliitilise ladviku ja kommunistliku partei esimehe Xi Jinpingi mõttemaailma ning nägemust maailma tulevikust.
Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
Abiandmiseks õigete tingimuste loomine Afganistanis ja teistes riikides
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Kolme mere algatus: analüüsides riiklikke vaatenurki
Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2022
Mida me võlgneme tulevikule: miljoniaastane vaade
William MacAskill (Oneworld Publications, 2022)
Ukraina sõjas: tee rajamine ellujäämisest võiduni
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022
ELi esindusdemokraatia sobitamine tulevikuga
Rootsi Euroopa Poliitikauuringute Instituut, 2022
Räni päästerõngas: lääneriikide elektroonika Vene sõjamasinate südames
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022