Lääne sõjalised võimed Põhja-Euroopas
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021
Kaheosaline raport, mille esimeses osas võrreldakse Põhja-Euroopa riikide ja USA sõjalisi võimeid Venemaa omaga. Raporti teine osa keskendub ülevaadetele Põhja-Euroopa riikide ja USA relvajõududest, mis võib pakkuda huvi Läänemere regiooni poliitikutele, ametnikele, ajakirjanikele ja teistelegi huvilistele.
Seotud artiklid
Galantne kavaler või impotentne vägistaja?
Üks asi, mille poolest tänapäeva Venemaa erineb 1980. aastate Venemaast, on see, et faustlikud väiketehingud võimuga tagavad peale vabaduse ja positsiooni ka väga suure raha. Näiteks Kremli peapropagandistil Gleb Pavlovskil on lisaks muudele äridele ka väike küünlavabrik Ukrainas. Sealse valimiskampaania ajal müüb Pavlovski koos veel mõnede alati ja kõigeks valmis Pavlovskijugend'i liikmetega oma mitte esimeses värskuses teeneid kohalikule võimuparteile — ja seda mitte lihtsalt suure raha eest, vaid väga suure raha eest.
Moskva pilk Ukraina presidendivalimistele
Ukraina on Venemaa suurim otsene naaber läänes, hiiglaslik 48 miljoni elanikuga riik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Suhete tähtsus Ukrainaga on Vene poliitilisele eliidile aina selgemaks saanud just viimastel aastatel, mil Venemaa on asunud tasapisi taastama oma positsioone pärast 1990. aastate kaost Boriss Jeltsini võimu ajal.
Raamat: Joseph S. Nye jr. Soft Power.
Briti mõtleja Timothy Garton Ash mainib oma teoses "Free World" ("Vaba maailm") Joseph S. Nye jr raamatu "Soft Power" kohta, et power, millest kõneleb Nye, on külgetõmbavus (power to attract). See pole pelgalt majanduslik või sõjaline jõud, vaid just see, mis kallutab kaalukausi selgelt Euroopa kahjuks ja Ameerika kasuks.
Raamat: Stefan Halpor & Jonathan Clarke
Ajalehe The Guardian hiljutises nädalalõpulisas 2004. aasta lugemiselamusi kokku võtnud Briti kirjanikud ja kriitikud pidasid üsna üksmeelselt läinud aasta üheks tähelepanuväärsemaks teoseks ameeriklase Philip Rothi alternatiivajaloolist romaani "The Plot Against America". Tegemist on kujutlusega Rothi juudisoost perekonna elukäigust fašistlikus Ameerikas, kui legendaarne lendur Charles Lindbergh võitnuks 1940. aastal Ühendriikide presidendivalimised demokraadist Roosevelti ees.
Bushi doktriin ja Kesk-Euroopa
Kui Poola president Aleksander Kwasniewski pöördus 2004. aasta 31. detsembril oma traditsioonilise, sedapuhku viimase uusaastaläkitusega rahva poole, võis tema kõnes täheldada kerget pööret suurematele teemadele osaks langevate rõhuasetuste osas. See oli kõne, milles Euroopa ja Euroopa probleemid olid tugevalt esiplaanil, samal ajal kui muudest rahvusvahelistest küsimustest kurdina mööda mindi.
Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Kaks kohtumist McCainiga
John McCain on mees, kellel on nii põhimõtteid, julgust kui kindlalt rahulikku meelt, et neid ellu viia.
Barack Obama: unistuste ja hirmude ristteel
2008. aasta USA presidendivalimised on kujunenud referendumiks, kuid mitte ametisoleva administratsiooni üle nagu tavaliselt, vaid eelkõige Obama kui kandidaadi ja võimaliku tulevase presidendi üle.
Kui demokraatlik on USA demokraatia?
Rahuajal ning sõja korral erinevad ühiskonna ja riigi juhtimise reeglid väga olulisel määral. Kui rahuajal on juhtimine tsiviilstruktuuride käes ning see põhineb demokraatlikel põhimõtetel siis sõja olukorras arvamuste paljususele kohta ei ole ning see on ka loomulik. Käsuliin peab olema paigas ning igal ühiskonnaliikmel on täita oma kindel roll, et need, kes kaitsta suudavad, saaksid kaitsta ja need, kes kaitset vajavad, saaksid kaitstud.
Alaska barrakuuda
Et Hillary Clintoni pooldajad ei siirdunudki Palini taha, vaid pigem peletas Alaska naiskuberner kahevahel naised eemale, näitab seda, et ka naised valivad poliitikas siiski maailmavaadet, mitte sugu.
Kandidaatide imitatsioonimängud USA presidendivalimistel
Valimisvõitluse võtmeküsimuseks on tõusnud usaldusväärsus.
Teine külm sõda
Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?
Ameerika sektor uue lipukandja ootuses
Silt, mis ehib Diplomaatia oktoobrinumbri esikaant, seisis kunagi keset Berliini, Charlie kontrollpunktis, ning tähistas pääsu vabasse maailma. Täna 19 aastat tagasi langes Berliini müür ning checkpoint Charlie muutus muuseumiks. Täna aasta pärast... võib uus, teistsugune versioon checkpoint Charlie'st kusagil juba kerkinud olla.
21. sajand kui maailma vabaduse võimalus
Tuntud Briti mõtleja ja akadeemik, Oxfordi St. Anthony kolledži Euroopa õpingute keskuse ja Stanfordi Hooveri instituudi külalisprofessor, on lisaks senisele seitsmele raamatule üllitanud teose, mis igale välispoliitika huvilisele võiks huvi pakkuda. Me kõik teame, et 21. sajandi algus on kaasa toonud palju pingeid Lääne ehk Euroopa ja Ameerika suhetes. Selletõttu on T. G. Ashi raamat eriti ajakohane lugemine neile, kes soovivad paremini mõista Lääne või Läände kuuluva “meie” omavahelist nääklemist, tegelikke ja sisulisi ohte ja väljakutseid ning probleeme ja võimalusi nendele ohtudele ja väljakutsetele vastu seista.
Fukuyama: kõigepealt hea valitsus, siis demokraatia ja ajaloo lõpp
Pärast 11. septembrit on kõik mõistnud, et Afganistani-sugustest äpardunud riikidest tulevad Al Qaeda võitlejate taolised terroristid. Kas olete sel põhjusel oma viimase raamatu pühendanud riigi ülesehitamisele – mis ju pikas perspektiivis mõjub kui ravim terrorismi vastu?
Carl Bildt: riigiloomist me alles õpime
Äpardunud riikide jaluleaitamine kujuneb rahvusvahelises elus järjest domineerivamaks teemaks. Kuidas seda teha? Millised meetmed toovad edu, millised mitte, sellest räägib intervjuus Diplomaatiale Rootsi ekspeaminister Carl Bildt.