Hinnang Hiina ja Venemaa sõjalistele õppustele: minevik ja tulevikutrendid
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus, 2021
Kohustuslik lugemine Zapad 2021 õppuse valguses. Analüüs Hiina ja Venemaa arenevatest sõjalistest õppustest, nende eesmärkidest, tulemustest ja võimalikest arengutest, aga ka sellest, kuidas need mõjutavad USA poliitikaplaneerijaid.
Seotud artiklid
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Tsiviil-militaarsuhted Eestis
Riigikaitse demokraatlik juhtimine on palju keerulisem protsess kui arvatakse. NATOsse või Euroopa Liitu kuulumine siin automaatselt edu ei taga.
Kremli kahendsüsteemi kammitsad
Nüüdse Venemaa juhtkonna ja Lääne maailmanägemise põhialused ning neist tulenevad olemuslikud huvid on praeguseks sedavõrd erinevad, et Lääne Vene-käsitlus tuleb paratamatult ümber sõnastada.
Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses
Et Eesti kaitsevägi tohiks turvata siia saabuvat kõrget külalist, selleks peaks riigikogu kuulutama välja erakorralise olukorra. Taimar Peterkop küsib, kas pole käes aeg kaitseväe kasutamise regulatsioone muuta.
Iraani pommitatakse. Afganistan kaotatakse. Venemaa on peamine
Mõjuka ajaloolase, rahvusvaheliste suhete ja sõjalise strateegia eksperdi Edward N. Luttwaki sõnutsi on Lääne üheks peamiseks strateegiliseks probleemiks autoritaarne Venemaa, mitte aga juba ette kaotatud Afganistani konflikt või järgmisel aastal pommirünnakute alla sattuv Iraan.
Eesti esimene
Kuidas NATO kohandab end uutele vajadustele ning mida toob kaasa Riia tippkohtumine?
Saared maailma lõpus
Jaapani kirdetipp tundub seal seisjale kui maailma lõpp. Paremat kätt on Vaikne ookean, vasakul Jaapani meri, selja taga kitsas neem, mis viib tagasi Hokkaidole. Otse ees aga paistab paar tühja tuulist heinast maalappi. Need on Habomai saared, vaidlusaluste Põhjaterritooriumide väikseimad tükid – nii kutsutakse neid Jaapanis – ehk Lõuna-Kuriilidest, nagu öeldakse Venemaal.
Be careful, it’s dangerous out there!
Paradoksaalsel kombel on julgeoleku tagamine praegusel rahuajal vaata et raskem kui külma sõja ajal.
Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Rahu teenistuses: kaitseküsimused Euroopa Liidus
Pole mõeldav, et üks Euroopa Liidu liikmesriik astub teisega sõtta. Kummalisel kombel on aga üha mõeldavam, et nad astuvad sõtta üheskoos.
Vene õigeusu kirik. Uued edusammud ja vanad väljakutsed
Läänes ja Venemaa enda liberaalsetes ringkondades levinud arusaam vene õigeusu kirikust kui omamoodi presidendi administratsiooni käepikendusest ei vasta tegelikkusele.
20. sajandi suurim geopoliitiline tragöödia
Suutnuksid Venemaa ja venelased avalikult lahti öelda vägivallast, valedest ning väärustest, vabanenuksid nad suurest osast oma praegustest alaväärsuskompleksidest ja võinuksid alustada uuelt leheküljelt.
Vene natsionalism ja “põlvedelt püstitõusmine”
1990. aastatel tundsid venelased lisaks majandusraskustele, et ka nende rahvuslikku uhkust on sügavalt solvatud, nad on põlvili surutud. Nüüd on toimunud pööre, tulnud ka aeg hakata “solvajatele” kätte tasuma.
Venemaa välispoliitika sisetegurid: majandushuvid, identiteet, stabiilsus
Venemaa välispoliitika eripalgelisus eri situatsioonides ei tulene mitte hoolikalt läbi mõeldud kavalast plaanist, vaid on paljuski mitmete sisepoliitiliste tegurite vastastikuse mõju ja kattumise tagajärg.
Vasallriigid
Venemaal usutakse, et Eesti on nii ehk naa sõltuv riik: kui ta ei ole enam Venemaa “vasall”, on ta mõne teise riigi “vasall”.
Balti ajalugu Vene vaatevinklist
Venemaa viimasel ajal hoogustunud propagandasõda Balti riikide vastu annab endast järjest rohkem märku ka raamatulettidel. Kui veel mõni aeg tagasi andsid Venemaal ilmuvate ajalooraamatute seas tooni küllalt tõsiseltvõetavad uurimused, siis praeguseks on olukord muutunud. Uue doktriini kohaselt ajalugu ajaloolaste uurida enam ei jäeta – keskvõimu kehtestatud ajalookäsitus tuleb viia nii teadusasutuste kui ka avalikkuseni. Raha selleks ei säästeta ning nii ongi üksteise järel valminud nii raamatud kui dokumentaalfilmid, mis peavad paljastama lääne ja eriti Balti riikide ajaloovõltsijaid.