Krimmi liitmine Venemaaga: õiguslik vaatenurk
Krimmi sündmused hargnesid väga kiiresti. Poolsaar liideti Venemaaga veidi vähem kui kuu ajaga, alates Vene-meelsete demonstratsioonide algusest Sevastopolis ja teistes kohtades. Juba 23. veebruaril, päev pärast Viktor Janukovõtši lahkumist, skandeerisid venelased Sevastopolis ja Kertšis, et Krimm on Venemaa, ja püüdsid asendada Ukraina lippe Venemaa omadega. Neli päeva hiljem otsustas Krimmi Ülemnõukogu (autonoomse vabariigi parlament) korraldada referendumi otsustamaks Krimmi staatuse üle. Referendum planeeriti 25. maile, kuid toimumise kuupäev toodi hiljem 30. märtsile ja lõpuks 16. märtsile.
Mis on Ukrainas kaalul?
Gruusias Venemaa rikkus reegleid, aga ei vaidlustanud neid. Ukrainas esitab Moskva selge väljakutse kogu külma sõja järgse Euroopa korra põhiprintsiipidele.
Propagandasumusse mattunud Ukraina
Osa Ukraina revolutsiooni kogemusest ütleb paraku, et Lääne inimesed on kolklikud, kergeusklikud ja reaktsioonilised.
Ukraina – Euraasia tuleviku mõjutaja
Euroopa Liit peaks andma üheselt mõistetava signaali – Euroopasse kuuluval Ukrainal on tulevikus võimalik saada selle ühenduse kandidaatriigiks.
Ukraina kriisi allhoovused
Loodetavasti ei lähe sel korral nagu 17.sajandil, kui kasakate hetman Bogdan Hmelnitski otsustas, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile.
Euroopa raha jagamine
Euroopa Liidu 2014–2020 eelarve läbirääkimised: diplomaatilise analüüsi katse.
Saksa kindral, inglise keel ja ühendatud relvatööstus
On käes aeg tõstatada täie tõsidusega küsimus Euroopa relvajõudude loomisest.
NATO võimelõhed ja pöördumine Aasiasse
Euroopa ja Ühendriigid peavad tegutsema üheskoos, et levitada stabiilsust nii Euroopa äärealadel kui ka kaugemal, eriti Aasias.
Venemaa ja rahvusvahelise maailma heidikud
Moskva tahab näida kaalukeelena, kes on võimeline olema emmal-kummal pool – sõltuvalt sellest, kuidas Venemaa huvid parajasti nõuavad.
Araabiamaad 2013 – edasi või tagasi?
Natsionalism, islamism ning nende kahe omavaheline segu jäävad ka lähitulevikus tähtsaimateks araabia- ja islamiriike mõjutavateks ideoloogilisteks jõududeks.
Piiride naasmine
Uue lahkjoone tekkimise vältimine Euroopa kirdeperifeerias kindlustaks, et demokraatiale ülemineku protsess võib taas alustada jõu kogumist Ida-Euroopas – ning kunagi ehk ka Venemaal endal.
Kriiside lahendamine ÜROs – kas pelgalt rahuvalve?
Tegelikkuses oleksid inimkannatused ja inimohvrite arv palju väiksemad, kui leitaks jõudu kriisidesse sekkuda palju varem ja seda üldsegi mitte sõjaliste vahenditega.
Idapartnerlus tuleb hoida päevakorras
Vilniuses võib tärgata nõndanimetatud kahekihiline idapartnerlus, milles osalevad nii riigid, mis pooldavad tugevaid suhteid ELiga, kui ka riigid, mis selleks valmis ei ole.
Eesti välispoliitika kompassist ja eesmärkidest
Läänemaailma absoluutne domineerimine maailmapoliitikas on hakanud kahanema.
Kübersõja küsimärgid ja eripärad
Uute tehnoloogiate või taktikate tekkimisega kaasneb alati vaidlus, kas ja kuidas need sobituvad olemasolevasse reeglistikku.
Küberturvalisuse tagamise Briti mudel
Partnerlus erasektoriga võimaldab vähendada küberrünnakute majanduslikku mõju, edendab nii majanduskasvu ja garanteerib turvalise ärikeskkonna.
Sõda interneti pärast
Käimas on globaalne heitlus kontrolli saavutamiseks interneti üle. Eesti peaks selles heitluses lisaks küberturvalisusele seisma ka internetivabaduse eest.
Küberturvalisus ja rõuged
Ebaturvalisus digivallas on probleem, mille suudame lahendada.