Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Ebakindlusest ja maailmakorrast
Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.
Väikeriigi välispoliitikast
Siim Kallas on praegu Euroopa Komisjoni asepresident. Eestis on ta töötanud pea-, välis- ja kaitseministrina, samuti olnud Eesti Panga president.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ja rahvusvaheline õigus Eestis
Ajalugu näitab, et tsivilisatsioonide konfliktil on rahvusvahelisele õigusele katastroofilised tagajärjed.
Lõim ja lõiv anno 2007
Euroopa Liidus kujunenud olukorda, meeleolusid ja vastasseise hinnates peaksime liidu tuleviku osas muret tundma. Muudatused on tulekul, meeldigu need meile või mitte.
Mis meil teiste mainest?
Mis läheb meile korda Ühendriikide maine langus? Läheb paraku vägagi, väidab Mart Laar.
Väikeriik rinnutsi koostöö- ja konfliktidiplomaatiaga
Võib väita, et diplomaatia on välispoliitika tehnoloogia. Välispoliitika väljund on sõnum ja sisu, diplomaatia leiab nende kommunikatsiooniks kõige sobilikumad vahendid, arvestades saatjate ja adressaatide (enamasti riigid) ja olukordade eripära.
Usk ja kaup
Olles sattunud sajanditepikkuse usuvõitluse nihkumatule rindejoonele, on Läänemere idakallas õppinud seda kuidagi ka oma kasuks ära kasutama.
Kas tekkimas on Stockholmi – Tallinna telg?
Rootsi valitsusvahetus on toonud võimule Eestist eriti huvitatud juhid, kes tunnevad meie riigi vastu suurt poolehoidu. Mis võib sellest kujuneda?
Balti koostöö: minevik, olevik, tulevik
15aastane Balti Assamblee mõjub kui igipõline rahvusvaheline jututuba, mis vajaks reformi. Aga millist? ja kuidas selleni jõuda?
Selge pilt udupildi vastu
Erakondade jaotumisest välispoliitiliste valimisprogrammide järgi.
Kaks raamatut valesti mõistetud sõjast
Mõtlesin juba, et oleks klišee neist kahest raamatust kirjutades alustada tõdemusega, et tõstmaks Lääne-Euroopas ja Ameerikas valitsevat teadlikkust Teise maailmasõja osas on tegu oluliste teostega, kuigi vähemalt ajakirjanduse ja tipp-poliitikute sõnavõttude põhjal otsustades on asjad paranenud ning ida- ja keskeurooplased ei peagi ehk enam igas vähegi rahvusvahelisemas seltskonnas oma ajalugu ümber õpetama.
Rahvusvaheline panus
Nr 42 • Veebruar 2007