Venemaa sissetung Ukrainasse: kuidas üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riiki reageerivad
Visegrad Insight, 2022
Kolm võimalikku stsenaariumi ja poliitikasoovitused. Põhjalik sissevaade Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria Ukraina-strateegiatesse ja selgitused nende tagamaadest.
Seotud artiklid
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Atlantismi saamislugu Kesk- ja Ida-Euroopas
Kas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad ka tulevikus Ameerika liitlasteks või sätivad nad end millalgi Prantsusmaa kiiluvette, unustades, et parimad kogemused on neil just USAga?
Ida ja Euroopa
Ida-Euroopa mõiste on kunstlik, ent Euroopa eneseteadvusele tõenäoliselt siiski vajalik ja seetõttu võibolla pikema elueaga, kui muidu arvata võiks.
Värvilised revolutsioonid ja Aserbaidžaan
Oranži revolutsiooni tonti peljates lähenevad Aserbaidžaani võimud 6. novembril toimuvatele parlamendivalimistele. Andres Herkeli hinnangul oleks aga oluline, et revolutsioonile eelneks evolutsioon see lisaks lootust, et uuest võimust ei saa vaid vana peegel.
Gruusia Euroopa-orientatsioon
Kas Gruusia praegused probleemid sarnanevad mingilgi määral Eesti lähimineviku muredega? Jüri Luik kinnitab, et vägagi palju: nii palju, et kui ise poleks näinud, siis ei usukski.
Poola Solidaarsus ja värvilised revolutsioonid
Augusti lõpunädalal peeti Gdanskis suurejooneliselt Poola Solidaarsuse sünnipäevapidu: 25 aastat tagasi sai alguse vabanemise laine, mille (seni) viimaseks ilminguks võib pidada ka värvilisi revolutsioone.
Mõttekojad, tõde ja demokraatia
Mõttekoda võiks olla koht, kus poliitikute praktilisus, ajakirjanike operatiivsus ja teadlaste põhjalikkus omavahel kokku saavad, leiab Edward Lucas.
Käsk number üks – saavutada täiskontroll – on täidetud
Eesti pressis lõi hiljaaegu nädalaks-kaheks lõõmama debatt, et kas eestlane ikka teab midagi Venemaast. Paraku arutelust midagi enamat välja ei kasvanud ning teema kustus vaikselt. Kuid see küsimus, mis paratamatult mõjutab meie tulevikku ja millest on tuhat aastat sõltunud meie minevik, ei kao kuhugi.
Virtuaalpoliitika Venemaal
Palju Venemaal ja mujal nähtavast võib näida reaalse demokraatliku protsessina, kuid tegelikult on see kõik virtuaalne, näiline, kunstlik.
Angie astub lavale
Ta on naine, pärit Ida-Saksamaalt, protestant ning lahutatud - mida oodata sedavõrd ebatüüpiliselt Saksamaa kantslerilt?
Chris Patten: välispoliitika olemus ei seisne välismaalastele meeldimises
Chris Patten tõdeb, et Euroopa Liit pole superriik, mistõttu selle ühtne välispoliitika on paratamatult piiratud loomuga, ent paremate liidritega võiks ikkagi saavutada märksa rohkem.
Kõva ja pehme jõu allakäik
Kui kaks aastat tagasi vastandati USA kõva jõudu Euroopa pehme jõuga ning ülesandeks peeti USA jõu teatud pehmendamist ja Euroopa jõu teatud kõvendamist, siis praeguseks on selge, et mõlemad on liikunud samas - jõu nõrgenemise suunas.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Idarindel muutusteta?
Eesti-Vene suhetes võib leida kaks selle aastaga kristalliseerunud tendentsi. Kumbki pole meile soodne, mõlemad tõotavad aga kujuneda pikaajaliseks.