Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Vahel tuleb lugeda ka maailma teisiti tõlgendava poole toodetud materjale, et saada paremini aimu tema (soov)mõtlemisest.
Seotud artiklid
Saksamaa poliitika Gruusia kriisi valguses
Vähemalt mõneks ajaks on Saksamaa poliitikast kadunud veendumus, et Venemaad saab käsitleda kui võrdsete väärtuste, põhimõtete ja huvide esindajat.
Kes tahab sõda, valmistugu rahuks?
Öeldes otsesõnu välja, et meie, lääneriigid, kardame nii külma kui kuuma sõda Kremlist enam, paljastame oma "punased jooned" ja peame ka mittesõjalisi lahendusi otsides seisma diplomaatilisel frondil sisuliselt alasti.
Geograafia ja ideoloogia. Karu pesukausis ja poolsaarerahvas
Life is what happens to you while you're busy making other plans. (John Lennon)
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Lennart Meri Eesti välispoliitikas
Läbi raskuste ja raadiosegajate omandet välispoliitilise haridusega osutus just Meri selleks ootamatuks kujuks, kes lõi lääneriikide soovkujutelma Balti riikide püüdlusist täiesti segi.
Lennart Meri kui diplomaat
Lennarti aktiivne tegevus maailmas on jätnud kuvandi Eestist kui vanast lääne demokraatiast, millel on läbipõimunud vaimne side muu Euroopaga, mis osaleb probleemide lahendamisel ja on edukas, mitte hall ja tavapärane.
Vaistlik koostööpooldaja: Lennart Meri ja rahvusvahelised organisatsioonid
Tundub, et Lennart Mere usk institutsioonidesse oli vaistlik. Ent kas vaist on tegelikult midagi muud kui kõigi meelte, info ja kogemuste intensiivne koosrakendamine?
Külm rahu
On väga inimlik pidada just oma kannatusi kõige suuremaks, siiski ei pruugi see olla tõsi: Janusz Bugajski raamatust selgub, et nii NSV Liidu repressioonid kui iseseisva Venemaa propagandarünnakud laienevad peale meie veel teistelegi.
Gulag on kerkinud maailma teadvusse
Lähinädalatel ilmub Varraku kirjastatuna eesti keeles Anne Applebaumi “Gulag”, raamat, mis on maailmas leidnud tunnustust kui nõukogude repressiivaparaadi olemust käsitlev esimene põhjalik tänapäevane uurimistöö. Diplomaatia intervjueeris autorit.
Venemaa imperialistlik identiteet ja Lääne võimalused
1940. aastate lõpul sõnastas noor USA diplomaat George Kennan uue Vene-poliitika, mis lõpetas senise vaid ühistele huvidele, mitte väärtustele toetunud liitlassuhte ning vallandas külma sõja. Kas nüüd oleme tagasi samas olukorras?
Maailm vajab rohelist välispoliitikat
Indrek Tarand ja Marek Stranberg leiavad, et Eesti peaks asuma toetama USA senaatorite John McCaini ja Joseph Liebermani initsiatiive, mille eesmärkideks on kliimahooldus ja Venemaa väljaviskamine G8st.
Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse
Jaak Jõerüüt põhjendab, miks peaks Eesti kandideerima ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks ning selgitab, kuidas sinna saada ja mis see maksab.
Moskva ja Rooma: kas suur pakane hakkab lõppema?
Vladimir Putin oli üks väheseid kaalukaid riigijuhte, kes puudus Johannes Paulus II matustelt. Samuti jäi Moskva kuni lõpuni kohaks, mille pinda poolakast paavstil ei õnnestunud puudutada; lepitusreis õigeuskliku sõsarkiriku juurde jäi täitumata unistuseks. Miks?
Uus Ukraina: ELi kandidaat või taas Venemaa lähivälismaa?
Suhtumises postrevolutsioonilisse Ukrainasse võiks Euroopa Liit võtta eeskuju NATOst ja pakkuda konkreetseid tulevikuperspektiive, leiab Aili Ribulis.
Vana riik
Kui Ukraina uued võimukandjad ei asu riiki tegelikult ümber kujundama, siis võib Oranž revolutsioon kokkuvõttes kujuneda unelmate kingituseks Vladimir Putinile.
Bruce Jackson: USA aitab neid, kes tahavad, et neid aidataks
Kõik kümme praeguseks NATOga liitunud Ida-Euroopa demokraatiamaad on oma teel NATOsse saanud nõu, abi, õhutust ja õpetussõnu mõjukalt USA vabariiklaselt Bruce Jacksonilt. Intervjuus Diplomaatiale räägib Jackson praegu reformi teel olevate niinimetatud kolmanda laine riikide muredest ja väljavaadetest.