Kreeka hinnangul ei ole Euroopa Liit 2021. aastal põgeniketulvaks paremini valmis kui 2015. aastal. ELi ja Türgi rändelepe küll peab veel, kuid Türgi kui partner triivib aina enam läänest eemale.
Seotud artiklid
Kainelt küberterrorismist
Kui terrorism oli enne 2001. aasta 11. septembrit paljudele ameeriklastele kauge ja mitte just väga aktuaalne mõiste, siis küberterrorismi küsimustega tegeldi päris palju juba eelmisel kümnendil ja see osutus vägagi populaarseks aruteluteemaks. Barry Collin California Julgeoleku ja Luure Instituudist on tunnustatult esimene, kes ühendas 1980. aastatel küberruumi ja terrorismi mõiste. Teaduslikult on seda ehk kõige rohkem edasi arendanud ja populariseerinud professor Dorothy Denning oma artiklites ja esinemistes, kuid probleem on nii terrorismi kui küberterrorismi mõiste laialivalguvuses.
Raamat: Eliot A. Cohen. Supreme Command – Soldiers, Statesmen and Leadership in Wartime.
Tegemist on raamatuga, mis ilmus 2002. aastal ning mis on paljude riikide sõjakoolide, aga ka politoloogide kohustusliku kirjanduse nimekirjas. 2003. aasta väljaandele on autor lisanud uue USA kaitseministri Rumsfeldi Afganistani operatsiooniga seotud tegevust analüüsiva järelsõna.
Moodne sõjatander
Sõjatander kui selline on territoorium ja/või akvatoorium, mis peab mahutama ja ära kannatama vaenutsevate osapoolte väed ning nende sõjategevuse. Sõjatander on kindlasti kolmemõõtmeline, kuid lisanduvad ka aeg ja sotsiaalne dimensioon, sest lahingutegevus ei hooli eriti ei poliitilisest süsteemist ega ka elanikkonnast, kes sinna on sattunud. Ehkki, kõrgemal (tehnoloogilisel) arengupositsioonil vaenupool püüab sõdida elanikkonda ja keskkonda säästvalt, kuivõrd see on võimalik.
Läti välispoliitika pärast Prahat ja Dublinit
Pikka aega valitsenud rahvusvahelist poliitilist keskkonda võivad mõjutada näiliselt väheolulised sündmused, mis võivad toimuda ka hetkel, mil neid ridu kirja panen. See reaalsus erineb vägagi sellest, milline oli maailm veel kuuskümmend aastat tagasi või isegi lähiminevikus.
Julgeolekupartnerlus vallutab maailma
Kõrvuti liitlassuhetega ning alliansistrateegiaga on postmodernistlikus julgeolekukäsitluses üha enam juttu julgeolekupartnerlusest. Kes on partnerid? Need on riigid, kes ei kuulu otseselt ühe või teise organisatsiooni liikmeskonda, kuid organisatsioon võib arendada nende riikidega ulatuslikku koostööd, mis ei jää teinekord eriti palju alla liitlastega tehtavale.
Ukraina Läänega lõimimise strateegia
Kujutleme järgmist stsenaariumi. Aasta on 2010. Ukrainale esitatakse kutse liituda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. See toimub NATO tippkohtumisel Varssavis, mis ühtlasi tähistab sümboolselt Poola erilist rolli NATO - Ukraina tihedate suhete loomisel. Pärast seda, kui sügisel 2004 oli Ukrainas valitud uus president, muutis Kiiev otsustavalt kurssi ning võttis suuna uutele sisemaistele reformidele ja selgelt Läände orienteeritud välispoliitikale.
Vene välispoliitika koordinatsioonimehhanismid
Venemaa välispoliitika mehhanism koosneb kolmest peamisest sõlmpunktist: president ja tema administratsioon, julgeolekunõukogu (SB) ning välisministeerium (MID). Vastavalt Vene põhiseadusele määrab Venemaa välispoliitika president, välisministeerium aga ainult teostab seda.
Maskide võitlus
Tuntud Ameerika politoloog Zbignew Brzezinski tõenäoliselt ei naljatanudki, kui väitis mõni aeg tagasi, et demokraatlike vabaduste arengutaseme poolest erineb Ukraina ühiskond teistest postsovetlikest ühiskondadest, sealhulgas Vene omast väga palju.
Euroopa julgeolekustrateegia – mida see tähendab liikmesriikidele ja kodanikele?
Euroopa Liidu 2003. aasta detsembri tippkohtumisel kiitsid riigijuhid heaks dokumendi "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mis kannab alapealkirja "Euroopa julgeolekustrateegia" - ja nii seda tavaliselt kutsutaksegi.
USA valimised ja välispoliitika
Ajal, mil käesolev artikkel lugejate silme ette jõuab, on USA 2. novembri valimiste tulemused juba teada. Selle kirjutamise ajal aga ei saanud sugugi kindel olla, kes ja kuidas võidab. See ei tähenda siiski, et poleks võimalik öelda, millised on valimiste võimalikud tulemused, ennustada, mis kõige tõenäolisemalt teoks saab, ning piiritleda, kuidas iga tulemus mõjutab Ameerika suhteid ülejäänud maailmaga.
Kanaarilinnu surm söekaevanduses ehk Islandi rahanduslik kokkuvarisemine
Islandi pangandussüsteemi kokkuvarisemise taga seisis kodumaine ülbus, finantssektori kontrollimatu riskimine, täiesti ebaõnnestunud regulatsioon ning muidugi tublisti ikka esinevat rumalust ja ahnust.
Euroopa kunstlikud rajajooned
Vana ja uut Euroopat ning Visegradi, Beneluxi ja Balti riike ühendab üks asi: neid ei ole olemas.
Hispaania lagunemine? See on küll viimane mure…
Demokraatia tugevus seisneb selles, et surve ja pinged maandatakse progressi ja muutusi tagavate mehhanismidega.
Perestroika imelaps Valgevene
Kas Aleksandr Lukašenka nüüdne soov Läänega tihedamalt suhelda tähendab teibi ja naeltega paigatud kommunismi murenemist?
Mis on ja mis ei ole demokraatia edendamine?
Viimasel kuul Ukrainas arenenud sündmused ühtaegu üllatasid ja vaimustasid suuremat osa inimesi vabas maailmas. Ukraina demokraadid seisid külg külje kõrval külma käes, nõudes oma valitsuselt seda, mida meie, demokraatlike riikide kodanikud, peame enesestmõistetavaks — vabu ja ausaid valimisi. Nende veendumuste tugevus, rahumeelsetes meetodites avalduv jõud ja rahva võime ennast mobiliseerida toob kahtlemata rõõmutunde kõigi demokraatiat hindavate inimeste südamesse.
Hiiglase ärkamine
Kõik see, mis on juhtunud Ukraina avalikkusega viimase aasta jooksul, meenutab hiiglase ärkamist. Justkui liliputtide maale sattunud Gulliver, kes ennast aeglaselt ringutades ümber pöörab, uniseid silmi hõõrub ja jääb siis veidi üllatunult enda ümber kaigaste ja vankritega sebivaid inimesi põrnitsema.