detsember 29, 2008

Ungari välispoliitika prioriteetidest

Vaadeldes Ungari kui Euroopa Liidu tulevase täieõigusliku liikmesriigi välispoliitikat, selle seniseid eesmärke ja nende realiseerimist, tunduvad tulemused olevat üsnagi veenvad: oluline edasiminek eurointegratsiooni osas, tugevnev stabiilsus ja regionaalne koostöö, naabermaades elavate ungarlaste huvide varasemast edukamaks osutunud kaitse.

Vaadeldes Ungari kui Euroopa Liidu tulevase täieõigusliku liikmesriigi välispoliitikat, selle seniseid eesmärke ja nende realiseerimist, tunduvad tulemused olevat üsnagi veenvad: oluline edasiminek eurointegratsiooni osas, tugevnev stabiilsus ja regionaalne koostöö, naabermaades elavate ungarlaste huvide varasemast edukamaks osutunud kaitse.

Ungari välispoliitika prioriteetidest

Andres Bereczki
Vaadeldes Ungari kui Euroopa Liidu tulevase täieõigusliku liikmesriigi välispoliitikat, selle seniseid eesmärke ja nende realiseerimist, tunduvad tulemused olevat üsnagi veenvad: oluline edasiminek eurointegratsiooni osas, tugevnev stabiilsus ja regionaalne koostöö, naabermaades elavate ungarlaste huvide varasemast edukamaks osutunud kaitse. Avalik arvamus peaks sellele reageerima rahuldustundega. Nii see paraku siiski ei ole. Ühelt poolt võib täheldada välispoliitiliste eesmärkide teostamist 1990. aastast saadik jälgiva rahvusliku konsensuse nõrgenemist, mõju pole jätnud avaldamata ka teravad sisepoliitilised konfrontatsioonid. Teiselt poolt kostab üha rohkem hääli, et nüüdsed NATO ja Euroopa Liit pole enam need, millest rahvas unistas 1990. aastatel. Saavutatud edusammudest hoolimata võib välispoliitika küsimusi puudutades kogeda mõnetist ükskõiksust ja osavõtmatust, mille tekkimisele on tõenäoliselt kaasa aidanud võimul olevate parteide populaarsuse vähenemine. Aprillis toimunud euroreferendumist võttis osa vähem kui 46% hääleõiguslikest kodanikest, ükskõikne suhtumine saadab ka ELi põhiseadusliku lepingu ettevalmistamist.
Ungari välispoliitilised eesmärgid on olnud võimuvahetusest saadik samad, euroatlandi integratsioonil on alati olnud suur toetajaskond. Kopenhaagenis möödunud aasta lõpul toimunud läbirääkimiste ajal süüdistas praegune opositsioon valitsust saamatuses Ungari rahvuslike huvide eest võitlemisel. Välisministril tuli avalikku arvamust korduvalt rahustada, et ühinemise hetkest peale hakkab riik liidu kassast saama rohkem, kui tal sinna maksta tuleb. Mis euro kasutuselevõttu puutub, tundub, et 2008. aasta tähtajast on raske kinni pidada. ELi põhiseadusega seoses asetab Ungari rõhu sellele, et sinna oleks võetud rahvusvähemuste õiguste kollektiivse kaitse nõue. Paistab aga, et see küsimuste ring ei leia vanade liikmete ega ka kandidaatriikide hulgas küllalt toetajaid. Viimase 80 aasta kurvad ajaloolised kogemused sunnivad ungarlasi selles küsimuses aktiivselt välja astuma, sest Ungari ei pea ainult üldiste inimõiguste mainimist põhiseaduses küllaldaseks.
Selles küsimuses ei õnnestunud saavutada ülejäänud kolme Visegradi riigi toetust. Kõik neli on nõus, et põhiseaduses peab leidma kajastust ühe riigi – ühe voliniku põhimõte, samuti tuleb fikseerida presidendiametit täitvate isikute regulaarne vahetamise kord. Ühel nõul ollakse ka selles, et ELi raamides loodavad relvastatud jõud ei tohi mingil juhul muutuda NATO alternatiiviks. Küsimärgi all on aga Visegradi edasine koostöö. Kuigi käesoleval ajal moodustavad need neli riiki maailma ühe kõige stabiilsema, dünaamilisemalt areneva regiooni, muutub koostöö eesmärk küsitavaks, kui seda ei õnnestu täita uue sisuga.
Ungari on NATO liige 1999. aasta märtsist. Vahetult liikmekssaamisele järgnes otsustav katsumus, sest NATO väed hakkasid pommitama tolleaegset Jugoslaaviat, ka naabermaa Ungari territooriumilt. Ungari pidas Kosovo proovile vastu, võttis seejärel osa ka relvade konfiskeerimisest Makedoonias. Edasi järgnes osavõtt SFORi ja KFORi tegevusest. Raskemaks on aga osutunud Ungari enda kaitsejõudude reformi lõpuleviimine. Seoses otsuste vastuvõtmise mehhanismi aeglusega on NATO Ungarit korduvalt kritiseerinud. Kuna näiteks NATO relvajõudude Ungari kaudu liikumise lubamist ja teiste samalaadsete küsimuste lahendust peab toetama kaks kolmandikku parlamendi liikmeist, siis raskendab see liikmesriikide koostööd. Praegune sisepoliitiline olukord ei soodusta aga muudatuste tegemist põhiseaduses. Otsustusmehhanismi raskepärasus ilmnes selgelt ka Ungari osavõtus Afganistani ja Iraagi aktsioonidest. Ungari õhujõudude moderniseerimise puhul äratas USAs üleüldist imestust fakt, et Ungari hankis oma lahingulennukid Rootsist, mitte USAst.
Viimasel 13 aastal regioonis poliitilise stabiilsusega silma paistnud Ungari on heanaaberlike suhete tugevdamise kõrval teinud panuse ka regiooni arengu süvendamiseks. Visegradi koostöö kõrval tuleb mainida Ungari, Itaalia, Sloveenia ja Horvaatia neljapoolset koostööd, mis on eriti oluline Kagu-Euroopa poole suunatud stabiilsuse kiirgamiseks. Ungari on kaasa aidanud ka Jugoslaavia demokraatlikule ülesehitusele. Viimasel ajal on palju tähelepanu pööratud piiriülese euroregioonilise koostöö tugevdamisele. Kümne euroregiooni koosseisu kuulub praegu ka Ungari alasid. Kesk-Euroopa vabakaubanduse leping (CEFTA) on avaldanud Kesk-Euroopa riikide majandusele ergutavat mõju. 2000. aasta veebruarist peale kuulub Ungaris välismajanduse juhtimine välisministri võimupiirkonda. Viimase pooleteise aasta jooksul on märgatav nihe toimunud ka Ungari-Vene suhetes. Paljud ootasid läbimurret juba Orbani valitsuse päevil, kuid Moskva eelistas sotsialistlik-liberaalse valitsuse võimuletuleku aega. Ungari poliitilistes ja majanduslikes ringkondades on viimastel aastatel korduvalt ärevust tekitanud Vene majanduse intensiivne huvi Ungari keemiatööstuse vastu. Ukrainaga jõuti hiljuti kokkuleppele viisaküsimustes: ukrainlased saavad Ungari viisa tasuta, ungarlased võivad Ukrainasse sõita ilma viisata. Kokkulepe puudutab positiivselt ka Ukrainas elavat ungari rahvusvähemust.
1. jaanuarist 2002 jõustus naabermaades elavate ungarlaste suhtes vastu võetud soodustusseadus, mille eesmärgiks on kaasa aidata ungari vähemuste rahvusliku identiteedi säilitamisele sünnimaal. Seadust on tulnud täiendada, et see vastaks ELi normidele ega solvaks naabermaid. Bukaresti ja Bratislavaga õnnestus alles hiljuti pärast kaua kestnud vaidlusi kokku leppida soodustuste ja toetuste kätteandmise viisi suhtes. Ungari loodab, et seoses Euroopa Liidu laienemisega hakkab paranema ka naabermaadel elavate ungarlaste olukord.
Lingvist Andres Bereczki on Eesti Vabariigi aukonsul Ungaris.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar