Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Euroopa pühendub taas rohkem heidutusele ja kaitsele. Kas Euroopa relvajõududel on piisavalt suutlikkust täita neile seatud ootusi? Seitse Euroopa asjatundjat uurivad sõjalise võimekuse hindamisel tähtsaid tegureid.
Seotud artiklid
Enesessetõmbumine ehk Ungari välispoliitika argipäevad
Ungari välispoliitika on toodud sisepoliitikale ohvriks ja seetõttu suudetakse saavutada ainult murdosake sellest, mida tegelikult saaks ja tuleks teha.
Pärast valimisi: parem- ja vasakpoolsed Ungaris
Lähiminevikule silmavaatamise asemel otsustas Ungari 1989. aastal selle unustada. See kujundab tänini riigi poliitikat, hoiab sotsialiste võimul ja on kergitanud silmapiirile majanduskriisi ohu.
Kuidas saadakse selleks, mis ollakse
Tõik, et ühinenud Euroopal ei ole (veel) ühist kollektiivset mälu, ei anna põhjust eriliseks optimismiks ühise Euroopa enesetaju ja -kuvandi peatse tekkimise osas.
Ida-Euroopa vajab head eestkõnelejat
Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.
Euroopa piir ja idamaad
On oht, et kastistame kultuurid demokraatia võimalikkuse seisukohalt sarnaselt India kastisüsteemiga ja sellest kastistamisest saabki fataalne pöördumatus.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Quod licet Iovi…
Neokonservatiivse välispoliitika analüüs peaks panema ka Eesti paremini aduma, millised on või peaksid olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhialused.
Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana
Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.
Žestide ja reeglite poliitika
Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.
Lühike viiv pikas sõjas
2005. aasta sügistalve teenis kolonelleitnant Leo Kunnas staabiohvitserina Iraagis. Diplomaatia avaldab katkendid tema seal kirjutatud päevaraamatust, mis jõuab sügisel Tänapäeva kirjastusel ka Eesti raamatulettidele.
Sõdur, talitse oma keelt!
Relvajõudude liikmed peaksid vajaduse korral kommenteerima otsustamisprotsessi strukturaalseid vigu, mitte konkreetseid otsuseid, ründama põhjust, mitte tagajärge.
Tsiviil-militaarsuhted Eestis
Riigikaitse demokraatlik juhtimine on palju keerulisem protsess kui arvatakse. NATOsse või Euroopa Liitu kuulumine siin automaatselt edu ei taga.
Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses
Et Eesti kaitsevägi tohiks turvata siia saabuvat kõrget külalist, selleks peaks riigikogu kuulutama välja erakorralise olukorra. Taimar Peterkop küsib, kas pole käes aeg kaitseväe kasutamise regulatsioone muuta.
Surnuksvaikimise ohus riik
Marianne Mikko leiab, et Moldova probleemid võiksid olla meile Eestis sama olulised kui Gruusia mured. Mis sest, et üks on kuvandi loomisel pisut edukam kui teine.
Eesti esimene
Kuidas NATO kohandab end uutele vajadustele ning mida toob kaasa Riia tippkohtumine?
Kolmas Euroopa ja Eesti
Jüri Adams küsib, kuhu pürib kolmas Euroopa, maad ja riigid, mis jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldova läänepiirist ida poole, ning kuidas saab Eesti neid aidata.