Pinge all: Põhjala-Balti koostöö Covid-19 kriisi ajal
Piret Kuusik. Nordic-Baltic Cooperation During the COVID-19 Crisis. Tallinn, RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Kevad 2020 tuletas meelde, kui tähtis on hea koostöö ja üksteise mõistmine lähimate naabritega ning tõrked selles võivad olla väga valusad, eriti kriisiolukorras. Ülevaade Balti riikide ja Põhjala koostööst koroonakriisi esimese laine ajal.
Seotud artiklid
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja
Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.
Bruce Jackson: USA aitab neid, kes tahavad, et neid aidataks
Kõik kümme praeguseks NATOga liitunud Ida-Euroopa demokraatiamaad on oma teel NATOsse saanud nõu, abi, õhutust ja õpetussõnu mõjukalt USA vabariiklaselt Bruce Jacksonilt. Intervjuus Diplomaatiale räägib Jackson praegu reformi teel olevate niinimetatud kolmanda laine riikide muredest ja väljavaadetest.
Baltimaad – kas “uue” Euroopa esmaasukad?
Ameerika kaitseministrit Donald Rumsfeldi seostatakse alati kahe asjaga: kiirustades ja halvasti ette valmistatud Iraagi avantüüriga, mis on arenenud täielikuks kaoseks, ning tema järskude, kuid enamasti siiski humoorikate märkuste ja solvangutega, mis eriti Euroopas on tekitanud hulga segadust. 2003. aasta jaanuaris, Iraagi kriisi kõrghetkel, paluti Rummie'l kohtumisel ajakirjanikega selgitada, miks Euroopa seisab nii väga vastu ameeriklaste poliitikale Saddam Husseini suhtes.
Kuidas valida, mida tõlkida
Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.
Kriisihaldamise kunst või loodusteadus?
Rahvusvaheliste suhete teaduse võimalikkust ja vajalikkust välispoliitika tegijatele analüüsib Cambridge'i ülikooli doktorant Maria Mälksoo.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Välismissioonide edukus on meie eluline huvi
Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Semantika ja välispoliitika
Usalduse puudumise tõttu näevad Euroopa ja USA vastastikku varjatud motiive ja peidetud "päevakordi" - seetõttu ei mõisteta ka teineteise retoorikat.
Tõlkimatud karikatuurid
Taani on islamimaailmast kaugel ja ise ohutu, kuid esindab NATOt, Iraagi sõja koalitsiooni ning Euroopa Liitu ehk kõike islamimaailmale vastanduvat. See tegi temast ideaalse rünnakuobjekti kõikidele sise- või maineprobleemides vaevlevatele islamimaadele.
Valge Maja välispoliitilised valikud
USA jätkuv aktiivsus maailma julgeolekuprobleemide lahendamisel vastab Eesti huvidele.
Pärast neokonservatismi
Oma usus, et ajalugu saab suunata, kui rakendada vajalikul määral jõudu ja tahet, meenutab neokonservatism leninismi, väidab Francis Fukuyama ja kinnitab, et nii poliitilise sümboli kui ka mõttevooluna on neokonservatism muutunud millekski selliseks, mida tema enam toetada ei saa.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Energiasõltuvus, naftaäri ja “Mažeikių nafta”
Leedu poliitikute üsna hiljutisest ajaloost saadud õppetund seisab selles, et soovmõtlemine ei vii kuhugi.
Robert Kagan: Iraan vajab režiimimuutust
Robert Kagan soovitab suhtuda Iraani nagu kunagi NSV Liitu: pidada tuumaküsimustes läbirääkimisi, rünnata aga režiimi raadiosaadete, dissidentide toetamise ja teiste vanade tuttavate võtetega.