Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses
Et Eesti kaitsevägi tohiks turvata siia saabuvat kõrget külalist, selleks peaks riigikogu kuulutama välja erakorralise olukorra. Taimar Peterkop küsib, kas pole käes aeg kaitseväe kasutamise regulatsioone muuta.
Eesti esimene
Kuidas NATO kohandab end uutele vajadustele ning mida toob kaasa Riia tippkohtumine?
Be careful, it’s dangerous out there!
Paradoksaalsel kombel on julgeoleku tagamine praegusel rahuajal vaata et raskem kui külma sõja ajal.
Usk ja kaup
Olles sattunud sajanditepikkuse usuvõitluse nihkumatule rindejoonele, on Läänemere idakallas õppinud seda kuidagi ka oma kasuks ära kasutama.
Väikeriik rinnutsi koostöö- ja konfliktidiplomaatiaga
Võib väita, et diplomaatia on välispoliitika tehnoloogia. Välispoliitika väljund on sõnum ja sisu, diplomaatia leiab nende kommunikatsiooniks kõige sobilikumad vahendid, arvestades saatjate ja adressaatide (enamasti riigid) ja olukordade eripära.
Mis meil teiste mainest?
Mis läheb meile korda Ühendriikide maine langus? Läheb paraku vägagi, väidab Mart Laar.
Lõim ja lõiv anno 2007
Euroopa Liidus kujunenud olukorda, meeleolusid ja vastasseise hinnates peaksime liidu tuleviku osas muret tundma. Muudatused on tulekul, meeldigu need meile või mitte.
Globaliseerumine katastroofide maailmas
Kuidas mõjutavad globaalsed katastroofid teistel kontinentidel rahulikult tukastavat Eestit?
Poliitvõitlusest rahvadiplomaatiaks
Välismajanduspoliitika on kolinud ametnike laualt firmade koosolekule või inimeste koju.
Globaalsest majandusest globaliseerumise vaatevinklist
Väikese rahva ja kultuurina on meile äärmiselt tähtis, et me midagi kardinaalset globaliseerumise vallas maha ei magaks või, mis veel hullem, maha ei salgaks.
Veel ühe väikese riigi välispoliitikast
Eelmises Diplomaatias väitis Siim Kallas, et väikeriigil tuleb oma välispoliitikas panustada rahvusvahelistele organisatsioonidele, seda vajadusel kahepoolsete saatkondade arvel. Matti Maasikas pole nõus.
Selge pilt udupildi vastu
Erakondade jaotumisest välispoliitiliste valimisprogrammide järgi.
Balti koostöö: minevik, olevik, tulevik
15aastane Balti Assamblee mõjub kui igipõline rahvusvaheline jututuba, mis vajaks reformi. Aga millist? ja kuidas selleni jõuda?
Kas tekkimas on Stockholmi – Tallinna telg?
Rootsi valitsusvahetus on toonud võimule Eestist eriti huvitatud juhid, kes tunnevad meie riigi vastu suurt poolehoidu. Mis võib sellest kujuneda?
Euroopa ja rock’n’roll
Eurooplus tähendab eelkõige võimalust nautida seda, mida armastad – piiranguteta ning soovi korral kõikjal Euroopas.
Õnnelike inimeste Euroopa
Eurooplased on oma eluga praegu rohkem rahul kui kunagi varem, kuid õnnetunnet varjutab ebakindel tulevik.
Berliini deklaratsioonist kibeda tegelikkuseni
Eurooopa Liidu tegelik probleem seisneb selles, et mingisuguseid Euroopa ühishuvisid pole tegelikult olemas.
Euroopa lõimumine 50
Euroopa Liidul on aeg leida värskest pinnasest võrsuvad uued narratiivid, mis taaselustaksid ühis-Euroopa rajamise algusaastate idealismi.