Ida-Euroopa vajab head eestkõnelejat
Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.
Meie saatkonnast Moskvas
Saatkonnahoone Moskvas on unikaalne kahel põhjusel: see oli üleüldse Eesti esimene saatkond, samuti ainus, mis on olnud 85 aasta vältel järjepidevalt Eestiga seotud.
Miinus sada inimest tunnis
Rahvastikusündmustel on otsene mõju riigi julgeolekule, mitte ainult majandusele.
Ekspansionistliku demokratiseerimise ohtudest
Püüe eksportida demokraatia institutsioone ühest riigist teise on määratud ebaõnnestumisele, kuna institutsioonide loomine iseenesest ei garanteeri demokraatliku režiimi püsimist.
Hirm ja vihkamine N kubermangulinnas ehk Voroneži idüll
Kui teemaks rassism Venemaal, mainitakse alati kahte linna: Voroneži ja Sankt-Peterburgi. Viimases on ka kõike muud kõneväärset, Voronežis eriti mitte.
Iraak väärib eluvõimalust
Kas praegune Iraak on rohkem nagu sõjajärgne Bosnia või nagu sõjaeelne Jugoslaavia? Pigem tasuks Läänel need ise ennast täitma kippuvad ennustused esialgu peast visata ja töötada selle nimel, et Iraagile ühtse riigina eluvõimalus anda.
Rahvamonarhia
Venemaa naaseb vanade heade ideoloogiate manu: tema loosungiks võib taas saada “õigeusk, isevalitsus ja rahvuslikkus” ehk “pravoslavije, samoderžavije, narodnost”. Vladimir Juškin on Balti Vene-uuringute Keskuse direktor.
Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis
Tiibeti geograafiline ja ajalooline positsioon ning tiibetlaste seas lähiminevikus toimunud käärimised on mitmel korral mõjutanud suurriikide, India ja Hiina omavaheliste suhete kulgu.
Iisrael ja Liibanon: lahing modernsuse nimel
Iisraeli hiljutise Liibanoni-vastase sõja tagapõhi on soov säilitada modernsuse monopol Lähis-Idas. György Schöpflin väidab, et selle lõppemine on vältimatu ning ühes sellega lõpeb Iisraeli eristaatus piirkonnas.
Euroopa uus lähenemine Hiinale
Euroopa riigid konkureerivad liigagi sageli omavahel Pekingi parima poliitilise sõbra ja kaubanduspartneri au pärast, millega õõnestavad omaenda võimalusi mõjutada Hiina poliitikat.
Kabul, siis ja nüüd
Kui toona oli võõrsõdureid vaja riigi lammutamiseks, siis nüüd on neid vaja riigi ülesehitamiseks tarviliku julgeolekuolukorra kehtestamiseks.
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Gruusia valu ja võlu
Eestil tuleb toetada Gruusiat, mis on valinud lääne tee ning jõudnud seetõttu oma suure naabriga tõsiste vastuoludeni, nagu meie 15 aastat tagasi.
Sõdur, talitse oma keelt!
Relvajõudude liikmed peaksid vajaduse korral kommenteerima otsustamisprotsessi strukturaalseid vigu, mitte konkreetseid otsuseid, ründama põhjust, mitte tagajärge.
Tsiviil-militaarsuhted Eestis
Riigikaitse demokraatlik juhtimine on palju keerulisem protsess kui arvatakse. NATOsse või Euroopa Liitu kuulumine siin automaatselt edu ei taga.
Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses
Et Eesti kaitsevägi tohiks turvata siia saabuvat kõrget külalist, selleks peaks riigikogu kuulutama välja erakorralise olukorra. Taimar Peterkop küsib, kas pole käes aeg kaitseväe kasutamise regulatsioone muuta.
Eesti esimene
Kuidas NATO kohandab end uutele vajadustele ning mida toob kaasa Riia tippkohtumine?
Be careful, it’s dangerous out there!
Paradoksaalsel kombel on julgeoleku tagamine praegusel rahuajal vaata et raskem kui külma sõja ajal.