Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:

Lennart Mere lahkumisega seoses

Lennart Meri tõi rahvusvahelise mõõtme mõistmise sisepoliitiliste otsustajateni tugevamini kui keegi teine.

Nr 31 • Erinumber, märts 2006

Lennart ja ajakirjanikud

Mul oli tunne, nagu oleks ma paavsti enda isiklik sõber, kirjeldab Edward Lucas suhtlemist Lennart Merega.

Nr 31 • Erinumber, märts 2006

Eurooplane Lennart

Mitte ettevaatlikud ja täpsed diplomaatilised käigud ei innustanud Merd ega andnud tema sõnadele usaldusväärsust, vaid moraalne jõud, mille taga seisid sügavad veendumused selle osas, mis on meie ajastul õige ja mis väär.

Nr 31 • Erinumber, märts 2006

"Lootusetuid olukordi ei ole olemas"

Iseseisva Eesti ajalugu peeti pärast 1941. aastat lõppenuks - vaid inimesed nagu Lennart Meri uskusid, et iseseisvust oleks saanud säilitada ja pidi saama taastada.

Nr 31 • Erinumber, märts 2006

Mälestuskilde Lennart Merest ja NATO laienemisest

Baltimaade vastu nii sageli julm olnud ajalugu avas 1990. aastatel ukse, mis võimaldas kolmel Balti riigil ühineda läänega. Ent ilma Lennart Mere moodi liidriteta võinuks see võimalus ikkagi kasutamata jääda.

Nr 31 • Erinumber, märts 2006

George Kennani sidemed Eestiga

Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.

Nr 20 • Mai 2005

Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse

Jaak Jõerüüt põhjendab, miks peaks Eesti kandideerima ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks ning selgitab, kuidas sinna saada ja mis see maksab.

Nr 20 • Mai 2005

Maailm vajab rohelist välispoliitikat

Indrek Tarand ja Marek Stranberg leiavad, et Eesti peaks asuma toetama USA senaatorite John McCaini ja Joseph Liebermani initsiatiive, mille eesmärkideks on kliimahooldus ja Venemaa väljaviskamine G8st.

Nr 20 • Mai 2005

Paavsti leegionid

Paavst võitles millegi eest, mitte millegi vastu. See andis niisuguse jõu, et need, kes end vastasteks seadsid, langesid omaenese vigade raskusest kokku.

Nr 20 • Mai 2005

Rahvuslik huvi ja õpihimu

Kui välispoliitiline töö Euroopa Liitu ja NATOsse astumise eel sarnanes mõnevõrra turundusega, siis praegu meenutab Eesti diplomaatia rohkem ülikoolis õppimist, väidab noor Eesti diplomaat Anna Uibo.

Nr 20 • Mai 2005

Euroopa Liit – näha tulevikku, mõistes minevikku?

Tänane Euroopa Liit pole tekkinud tühjal kohal, vaid ajalooliselt välja kujunenud. Kuidas tagada, et vältimatult tuhmuv ajalooline mälu oleks jätkuvalt mõjuv poliitiline argument, küsib Siim Kallas.

Nr 20 • Mai 2005

Ida ja Euroopa

Ida-Euroopa mõiste on kunstlik, ent Euroopa eneseteadvusele tõenäoliselt siiski vajalik ja seetõttu võibolla pikema elueaga, kui muidu arvata võiks.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Euroopa Liit ja selle eesistuja Suurbritannia

Tuleb pidada saatuse irooniaks, et ELi ajaloo ühe raskeima kriisi ajal võtab liidu juhtimise üle just Suurbritannia, riik, mis end Euroopaga üldse ei samastagi. Ometi on kriisist väljapääs olemas, väidab György Schöpflin.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Uus Ukraina: ELi kandidaat või taas Venemaa lähivälismaa?

Suhtumises postrevolutsioonilisse Ukrainasse võiks Euroopa Liit võtta eeskuju NATOst ja pakkuda konkreetseid tulevikuperspektiive, leiab Aili Ribulis.

Nr 24 • September 2005

Vana riik

Kui Ukraina uued võimukandjad ei asu riiki tegelikult ümber kujundama, siis võib Oranž revolutsioon kokkuvõttes kujuneda unelmate kingituseks Vladimir Putinile.

Nr 24 • September 2005

Tšernobõli ja Tšetšeenia vahel

Poliitiline reisikiri Abhaasiast.

Nr 24 • September 2005

Poola Solidaarsus ja värvilised revolutsioonid

Augusti lõpunädalal peeti Gdanskis suurejooneliselt Poola Solidaarsuse sünnipäevapidu: 25 aastat tagasi sai alguse vabanemise laine, mille (seni) viimaseks ilminguks võib pidada ka värvilisi revolutsioone.

Nr 24 • September 2005

Kuidas valida, mida tõlkida

Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.

Nr 25 • Oktoober 2005