Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
Kuigi COVID-19 kriis on kõvasti raputanud eurooplaste usku Euroopa Liidu institutsioonidesse, usuvad inimesed jätkuvalt, et õlg õla kõrval tuleb rohkem tegutseda, eriti tugevdades ELi löögirusikat maailmaareenil. USA suhtes on eurooplased skeptilised.
Seotud artiklid
Gordon Browni katseaeg
Briti uue peaministri esimeseks tõsiseks proovikiviks saab lahing Euroopa Liidu reformileppe pärast.
Analüütik: Euroopa staar on Merkel!
Angela Merkeli näol on Euroopa saanud võimsa tähe, Gordon Brown on huvitav, kuid Euroopa-skeptiline, Sarkozy aga kergekaaluline näitemängutegija, räägib intervjuus Diplomaatiale staažikas Euroopa poliitika vaatleja Peter Ludlow.
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?
Euroopa väljakutsed
Praegu on tegemist viimaste aastakümnete kõige keerulisema rahvusvahelise olukorraga, mis nõuab meilt järjest rohkem.
Kolmas Euroopa ja Eesti
Jüri Adams küsib, kuhu pürib kolmas Euroopa, maad ja riigid, mis jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldova läänepiirist ida poole, ning kuidas saab Eesti neid aidata.
Veel ühe väikese riigi välispoliitikast
Eelmises Diplomaatias väitis Siim Kallas, et väikeriigil tuleb oma välispoliitikas panustada rahvusvahelistele organisatsioonidele, seda vajadusel kahepoolsete saatkondade arvel. Matti Maasikas pole nõus.
Berliini deklaratsioonist kibeda tegelikkuseni
Eurooopa Liidu tegelik probleem seisneb selles, et mingisuguseid Euroopa ühishuvisid pole tegelikult olemas.
Vene hunt ja Euroopa Liidu lambad
Riigid, kes ei olnud Kosovo iseseisvuse osas eriti pooldaval seisukohal või seisid isegi selle vastu, muutsid meelt seetõttu, et Venemaa kasutas seda küsimust survevahendina Euroopa Liidu lõhestamisel saavutamaks eesmärki hoida liitu võimalikult nõrgana.
Venemaa mobilisatsioon: väljavaated, piirangud ja tagajärjed
Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on möödunud üle 1390 päeva. Võrdluseks: Suur Isamaasõda, mis tõsteti Kremli propaganda nurgakiviks, kestis 1941. aastast alates 1416 päeva. Selle aja jooksul jõudsid Nõukogude väed Moskvast Berliini, läbides ligikaudu 1800 kilomeetrit. Mis on muutunud 1300 päevaga Ukraina rindel?
Enesepete või ettevalmistused? Saksamaa uus väeteenistus
Saksamaa on võtnud kohustuse teha Bundeswehr Euroopa suurimaks tavaväeks. Sel otstarbel võttis Bundestag vastu seaduse uue kaitseteenistusmudeli kohta, mis juba äratab rahulolematust. Mida toob see kaasa Saksamaa noorsoole?
Kuidas USA riiklikku julgeolekustrateegiat Euroopas võtta
Uuest USA riiklikust julgeolekustrateegiast loeb, et Washingtoni hoiak Euroopa suhtes on oluliselt teistsugune. Ehkki Atlandi-üleste sidemete tähtsus leiab taas kinnitust, seatakse Venemaa uude valgusse, Euroopast oodatakse iseseisvat toimetulekut veelgi varem ning Ukraina tulevikku käsitletakse keset USA eestvõttel toimuvat diplomaatilist tegevust. Rinderiikidele on asi selge: Atlandi-üleses suhtes on Euroopa sattunud etappi, kus loidust enam ei sallita: meie maailmajao turvalisus sõltub Ameerika asemel pigem siinsest suutlikkusest vastast heidutada, investeeringuid teha ning piirkondlikule stabiilsusele poliitilisi eeldusi luua.
USA uus julgeolekustrateegia: liitlane või välismõjutaja?
Üks märkimisväärseimaid punkte uues USA rahvusliku julgeoleku strateegias Euroopa ja Eesti jaoks on USA selge kavatsus hakata mõjutama Euroopa riikide sisepoliitikat, õõnestamaks nende koostööd Euroopa Liidu tasandil ja muutmaks Euroopa riikide poliitilist kurssi.
Teadusjulgeolek 21. sajandil: pingest vabaduse ja julgeoleku vahel
2024. aasta jaanuaris avalikustati, et Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis töötanud Euroopa uuringute professor Vjatšeslav Morozov oli mõni nädal varem arreteeritud kahtlustatuna riigivastases luuretegevuses. Eesti ja rahvusvahelise meedia reaktsioonid olid seinast seina: mõned väitsid, et olid juba ammu kahtlustanud (või lausa teadnud), et tegu on Vene riigiteenriga, samal ajal kui teised olid šokeeritud, et näivalt kremlivastane ning euroopameelne professor võis osutuda spiooniks. Eriti välismaises sotsiaalmeedias võeti uudis vastu arusaamatusega ning Morozovi arreteerimist peeti murettekitavaks.
Koloniaalminevik varjutab kuuendat aastat Hispaania-Mehhiko suhteid
Mehhiko Ühendriikide valitsuse kodulehel on endiselt üleval kiri märtsist 2019, mille toonane president Andrés Manuel López Obrador (tuntud kui AMLO) läkitas Hispaania kuningas Felipe VI-le, pälvimata vastust. Kirjas palub saatja kogu austuse juures, et Hispaania riik tunnistaks ametlikult koloniseerimisega tekitatud kahju Mehhiko alade põlisrahvastele, nii nagu Mehhiko riik tunnistab ja kahetseb nende rahvaste hilisemat diskrimineerimist.