Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
Kuigi COVID-19 kriis on kõvasti raputanud eurooplaste usku Euroopa Liidu institutsioonidesse, usuvad inimesed jätkuvalt, et õlg õla kõrval tuleb rohkem tegutseda, eriti tugevdades ELi löögirusikat maailmaareenil. USA suhtes on eurooplased skeptilised.
Seotud artiklid
Kõva ja pehme jõu allakäik
Kui kaks aastat tagasi vastandati USA kõva jõudu Euroopa pehme jõuga ning ülesandeks peeti USA jõu teatud pehmendamist ja Euroopa jõu teatud kõvendamist, siis praeguseks on selge, et mõlemad on liikunud samas - jõu nõrgenemise suunas.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Gordon Browni katseaeg
Briti uue peaministri esimeseks tõsiseks proovikiviks saab lahing Euroopa Liidu reformileppe pärast.
Analüütik: Euroopa staar on Merkel!
Angela Merkeli näol on Euroopa saanud võimsa tähe, Gordon Brown on huvitav, kuid Euroopa-skeptiline, Sarkozy aga kergekaaluline näitemängutegija, räägib intervjuus Diplomaatiale staažikas Euroopa poliitika vaatleja Peter Ludlow.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Kolmas Euroopa ja Eesti
Jüri Adams küsib, kuhu pürib kolmas Euroopa, maad ja riigid, mis jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldova läänepiirist ida poole, ning kuidas saab Eesti neid aidata.
Euroopa väljakutsed
Praegu on tegemist viimaste aastakümnete kõige keerulisema rahvusvahelise olukorraga, mis nõuab meilt järjest rohkem.
Veel ühe väikese riigi välispoliitikast
Eelmises Diplomaatias väitis Siim Kallas, et väikeriigil tuleb oma välispoliitikas panustada rahvusvahelistele organisatsioonidele, seda vajadusel kahepoolsete saatkondade arvel. Matti Maasikas pole nõus.
Berliini deklaratsioonist kibeda tegelikkuseni
Eurooopa Liidu tegelik probleem seisneb selles, et mingisuguseid Euroopa ühishuvisid pole tegelikult olemas.
Vene hunt ja Euroopa Liidu lambad
Riigid, kes ei olnud Kosovo iseseisvuse osas eriti pooldaval seisukohal või seisid isegi selle vastu, muutsid meelt seetõttu, et Venemaa kasutas seda küsimust survevahendina Euroopa Liidu lõhestamisel saavutamaks eesmärki hoida liitu võimalikult nõrgana.
Sanktsioonid: välispoliitika käepikendus või õigusemõistmise vahend?
Möödunud nädalal teatasid Ameerika Ühendriigid, et kehtestavad uued sanktsioonid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (International Criminal Court, edaspidi ICC). Põhjuseid sanktsioonide kehtestamiseks võib leida mitu, alustades rahuolematusega ICC toimimisega ning selle tehtud otsustega, aga otsust võib omistada ka poliitilistele tagamaadele. Seejuures on hea peatuda lühidalt paaril olulisel küsimusel: esiteks, mida endast üldse õigupoolest kujutavad sanktsioonid, teiseks saame arutleda konkreetse juhtumi näitel sanktsioonide kehtestamise põhjuste üle ning vaadelda nende mõju nende adressaatidele.
Opositsioonile oponeerimine: mida on ühist Serbia ja Ungari opositsiooniparteidel?
Serbia erakorralised valimised 25. oktoobril on kruvinud üles ootused edukat konkurentsi pakkuva opositsiooni suhtes. Võidu korral leiaks aga Üliõpilaste Nimekiri end kindlalt välja kujunenud poliitmaastikult, kus neil tuleb pooliku programmiga valitsusse minna. Üliõpilaste protestiliikumise võit ei näitaks kätte Serbia poliitika edasist suunda, vaid pigem peegeldaks tõsiasja, et sarnaselt ungarlaste suhtumisega Orbánisse on serblasedki Vučićist lihtsalt tüdinud.
NATO euroopastumine Arktika näitel
Kuna Trumpi administratsioonil on Gröönimaale pretensioone, on Arktikast saanud veel üks Atlandi-ülese kokkukuuluvuse proovilepaneku koht. NATO euroopastumisega saavutataks siin kaht eesmärki: tugevdataks ülejäänud eurooplaste ühtekuuluvustunnet Taaniga ning suurendataks eurooplaste (ja kanadalaste) panust põhjaalade julgeolekusse, millega kaudselt aidataks USA põhiterritooriumi kaitsta Vene ja Hiina ohtude eest.
Euroopa juhtroll uues NATOs
NATO peaks jääma kesksele kohale mitmekihilises Euroopa julgeolekuarhitektuuris, kus Euroopa juhid teevad samuti koostööd mitmes ad hoc formaadis, et tegeleda USA sõjalise panuse vähenemisega. Sellise kaasatuse kaudu peaksid riigid üles ehitama strateegilise dialoogi ja sisuka koostöö kollektiivse heidutuse ja kaitse valdkonnas, et muuta allianss euroopalikumaks, uuendades samal ajal tõhusat transatlantilist partnerlust selle sees.