Miks nad meid ei armasta?
Venemaal ilmub Eestist viimastel aastatel tihedalt raamatuid. Ei jõua neid õieti lugedagi, arvustamisest rääkimata.
Ebajärjekindel tee maailma valitsemise suunas
Et endine USA asevälisminister ja praegune Brookingsi mõttekoja president Strobe Talbott oli kirjutanud paeluva raamatu „Vene sild“ 1990. aastate USA presidendi Bill Clintoni diplomaatiast Venemaaga, ootasin põnevusega tema uut raamatut „The Great Experiment. The Story of Ancient Empires, Modern States, and the Quest for a Global Nation.“
Saksa suursaadiku silmad
Minu tutvus Henning von Wistinghauseniga sai alguse 2003. aastal Berliinis, mil ta oli naasnud suursaadiku kohalt Helsingis ning asunud oma vanaduspõlve veetma Lützowuferil, Eesti suursaatkonna vahetus läheduses. Tal oli sel ajal lõpusirgel mahuka mälestusteraamatu redigeerimine ja faktide ülekontrollimine ning selle teose alapealkirjaks sai „Esimese Saksa suursaadiku meenutused 1991–1995”. Nii ongi muide täpne öelda, sest enne Teist maailmasõda olid Eestil kui väikeriigil Saksamaaga diplomaatilised suhted ainult saadikute tasemel.
Pribaltika ja Kreml
Ajaloodoktor Jelena Zubkova on Eesti lähiajaloolastele hästi tuntud autor. Ka äsjailmunud artiklikogumikus “Eesti NSV aastatel 1940–1953” (Eesti Ajalooarhiivi toimetised 15 (22), 2007) avaldati tema 2001. aastal ilmunud artikli “Probleemne tsoon: Balti vabariikide sovetiseerimise iseärasused sõjajärgsel ajal 1944–1952” tõlge, mida võiks tingimisi pidada omamoodi eelkokkuvõtteks alljärgnevalt käsiteldavale raamatule.
Kuubid ja katedraalid
George Weigeli ajendas raamatut kirjutama 2004. aastal aset leidnud debatt teemal, kas Euroopa põhiseaduse leppe preambula peaks lugema kristluse Euroopa tsivilisatsiooni ja tõekspidamiste allikate hulka või mitte. Teda kummastas, et ilmselge vastusega küsimuse ümber puhkesid säärased kired. Mäletatavasti loobuti mitmetel ettekäänetel kristluse nimetamisest selles seoses: toona arutatud dokument piirdub loetelus üksnes klassikalise Euroopa ja valgustusajastu pärandile osutamisega.
Quod licet Iovi...
Neokonservatiivse välispoliitika analüüs peaks panema ka Eesti paremini aduma, millised on või peaksid olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhialused.
Liibanonist peaaegu akadeemiliselt
Kes on maroniidid ja druusid? Kuidas nad Liibanoni mäele jõudsid ja miks nad sealt sajandeid hiljem jälle alla tulid? Miks pole naaberriikide Liibanoni ja Süüria vahel aastakümneid olnud diplomaatilisi suhteid? Keda esindab ja kelle vastu võitleb Hezbollah? Küllap kukutaksid need küsimused mõnegi “miljonimängus” osaleja tagasihoidlikuma võidusumma peale.
Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule
Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval ja igavikus võrdseks saanutena ühes reas: Piibu “Rahvusvaheline õigus” ja Keldri “Kolhoosiõigus”, 1920.-1930. aastate ajakiri Õigus ja Eesti NSV töökoodeksi kommenteeritud väljaanne. Seisma jäänud aeg – või kui mõelda õiguse sürrealistlikele hetkile, siis miks mitte sulanud aeg.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Tulevik?
Oma riigi tutvustamine maailma mõjukeskustes on asi, mida tuleb teha iga päev, sest see on väikeriigi ellujäämise küsimus. Keda ei teata, seda pole olemas.
Saksa salapolitsei Eestis ja eestlased Saksa salapolitseis
Ruth Bettina Birni raamat Julgeolekupolitseist Eestis aastatel 1941 – 1944 oli paar kuud Saksamaal müügil olnud, kui teade sellest jõudis Eesti avalikkuseni. Nimelt retsenseeris Christian Hartmann raamatut Frankfurter Allgemeine Zeitungi 4. septembri numbris. Selle suure lehe raamatuarvustusi jälgivad ka Eesti väljaannete toimetused ning Hartmanni arvustuse põhjal tehti mitu uudist ka meie meedias.
Uhiuuest välisteenistuse leksikonist
Novembri keskel, just välisministeeriumi (VM) 88. sünnipäeval, esitleti veel trükilõhnalist raamatut “Eesti välisteenistus. Biograafiline leksikon 1918 – 1991”. Selle on kokku pannud VM arhivaar Triin Mulla, riigiarhiivi arhivaar Peep Pillak, VM nõunik Jüri Trei ja VM raamatukogu juhataja Heini Vilbiks. Leksikoni koostamine algas juba 2003. aastal. Etteruttavalt tuleb kinnitada, et üle kolme aasta kestnud töö on andnud väga hea resultaadi.
Mõrv Samarkandis
Põnevusromaani pealkirjaga teos ongi põnev... Kuid kõik sündmused, mida selles raamatus on kirjeldatud, on tõesti sündinud, ja kõigest paar aastat tagasi.
Realism 21. sajandi kuues
2006. aastal ilmus New Yorgi kirjastuse Pantheon Books väljaandel Anatol Lieveni ja John Hulsmani koostööna valminud raamat.
Kaks raamatut valesti mõistetud sõjast
Mõtlesin juba, et oleks klišee neist kahest raamatust kirjutades alustada tõdemusega, et tõstmaks Lääne-Euroopas ja Ameerikas valitsevat teadlikkust Teise maailmasõja osas on tegu oluliste teostega, kuigi vähemalt ajakirjanduse ja tipp-poliitikute sõnavõttude põhjal otsustades on asjad paranenud ning ida- ja keskeurooplased ei peagi ehk enam igas vähegi rahvusvahelisemas seltskonnas oma ajalugu ümber õpetama.
Balti ajalugu Vene vaatevinklist
Venemaa viimasel ajal hoogustunud propagandasõda Balti riikide vastu annab endast järjest rohkem märku ka raamatulettidel. Kui veel mõni aeg tagasi andsid Venemaal ilmuvate ajalooraamatute seas tooni küllalt tõsiseltvõetavad uurimused, siis praeguseks on olukord muutunud. Uue doktriini kohaselt ajalugu ajaloolaste uurida enam ei jäeta – keskvõimu kehtestatud ajalookäsitus tuleb viia nii teadusasutuste kui ka avalikkuseni. Raha selleks ei säästeta ning nii ongi üksteise järel valminud nii raamatud kui dokumentaalfilmid, mis peavad paljastama lääne ja eriti Balti riikide ajaloovõltsijaid.
Häirekell kõigile kõrvadele
"Tekib küsimus, kas Venemaa väga jõuline finantsiline taastumine on andnud uuele juhtkonnale ajendi pöörduda tagasi külma sõja aegadesse. Venemaa tahab domineerida ja dikteerida." Need sõnad tulid Leedu presidendi Valdas Adamkuse suust, kui ta andis jaanuaris intervjuu ajalehele Financial Times, aga sama hästi oleks need võinud võtta ka Edward Lucase raamatust "Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal".
Kuidas võita terrorismi?
Terrorismi olemusest, tekkepõhjustest ja tulevikuväljavaadetest ilmub Läänes ja eriti Ameerika Ühendriikides väga palju uurimusi. 11. septembri järellainetus kestab endiselt ja tõenäoliselt veel mitmeid aastaid.